Juhtkiri ⟩ Kõlvartil tuleks Kremli-prillid eest võtta

Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

• Keskerakonna vastandlikud signaalid Ukraina sõja osas
• Tallinna linnapea peaks hoolitsema rahu eest linnas
• Agressiooni mahavaikimine pole õige

Tallinna keskerakondlasest linnapea Mihhail Kõlvarti pöördumine venekeelse elanikkonna poole enne 9. maid väärib hukkamõistu.

Kõlvart räägib Ukrainas toimuvast sõjast samasuguses helistikus, nagu seda on teinud näiteks Hiina ja hulk mittedemokraatlikke kolmanda maailma riike. Helistikus, mida ei kasuta Eesti valitsus ega ka Keskerakonna esimees.

Kõlvarti jutt algab kõigile mõistetavast tõdemusest, et sõda on väga halb, kuid takerdub kohe seejärel justkui ravimatusse kõnehäiresse. Kõlvart ei räägi, kes on agressor ja kes isiklikult arvukate sõjakuritegude eest vastutab. Postimees tuletab Kõlvartile meelde, et agressor on Venemaa ning sõjakurjategija number üks on Venemaa president Vladimir Putin.

Tallinnas Lasnamäel mullu sügisel valimistel üle 27 000 hääle pälvinud Kõlvart on väga oluline poliitik, kellest sõltub see, kas ja kui kiirelt hakkavad Eesti venekeelsed elanikud Venemaa õigustamatut kallaletungi Ukrainale õige nimega nimetama. Vaikides maha põhilised faktid ning piirdudes sõja abstraktse laitusega, jätab ta kasutamata võimaluse Eesti ühiskonda edasi viia ja ühte liita. Tal ei jätku selleks poliitilist julgust ega vastutustunnet.

Selge see, et murrang mõttemaailmas, mida paljud venelased käesoleva sõjaga peavad läbi elama, on väga valus. Ent sama valusad võisid olla sakslastele Teise maailmasõja järeldused. Kui aga vajalikke järeldusi ei suudeta teha vabas Eestis ja kui neid ei suuda sõnastada Tallinna linnapea, siis kuidas saame loota, et seda teeb kunagi vene rahvas Venemaal?

Kõlvart kõneleb Teisest maailmasõjast kui Suurest Isamaasõjast. Sellega kordab ta Kremlit ning vaatab täielikult mööda asjaolust, et eestlastele ei tähendanud 9. mai mitte vabadust, vaid Nõukogude okupatsiooni kinnistumist.

9. mai puhul võiks Tallinna linnavolikogu Nõukogude okupatsioonirežiimi kuriteod veel kord hukka mõista, andes ette tooni, kuidas ka linnapea käituma peab.

Sellise kirja puhul on väga lühinägelik Kõlvartit pingeleevenduse eest kiita. Kui üldse, siis on see sedasorti pingeleevendus, millega paistsid silma Gerhard Schröderi tüüpi lääne poliitikud, kui nad omakasupüüdlike Vene-suhete nimel inimõiguste rikkumisele ja Stalini kuritegude õigustamisele läbi sõrmede vaatasid. Selline leevendus on mürgisüst, mis pikendab paralleelmaailmades elamist ja toob kaasa palju suuremad probleemid tulevikus.

Oleme samuti tähele pannud, kuidas pealinna juht on õigustanud Ukraina sõjapõgenike laste suunamist venekeelsetesse koolidesse ning rääkinud, et Tallinna venekeelsed elanikud ei mõista, miks Eesti riik pole neile sellist abi osutanud nagu nüüd siia saabuvatele ukrainlastele. Äsja kaitses ta korduvalt Eesti-vastaste avaldustega silma paistnud Stolitsa peatoimetajat Aleksandr Tšaplõginit.

Keskerakonnal tuleb endale aru anda, et selle sündroomi nimi on Kõlvarti Kremli-prillid. Kui ei loobuta Eestis ja mujal maailmas toimuva vaatamisest läbi nende, ei ole mingit tegelikku lõimumist ja kogukondade kokkukasvamist loota.

Eesti riigikogu on mõistnud Nõukogude okupatsioonirežiimi kuriteod hukka samal alusel Saksa natsirežiimi kuritegudega. 9. mai puhul võiks Tallinna volikogu seda korrata, andes ette tooni, kuidas ka linnapea käituma peab.