Juhtkiri ⟩ Vaenlase e-residendid tõenäoliselt ei maga

Urmas Nemvalts joonistab Foto: Urmas Nemvalts

• Vene ja Valgevene kodanike huvi Eesti e-residentsuse vastu on kasvanud
• E-residentsuse programmile on tarvis teha uus riskianalüüs
• Vajame sõjaaja nõuetele vastavat turvasüsteemi ja toimimisviisi

Eesti on Maailmapanga edetabelis 14. kohal selles, kui kerge on alustada ettevõtlust. Tänada tuleb meie võimekat digiriiki, millele lisab oma innovatiivse nüansi ainulaadne e-residentsuse programm. Ent maailm pole enam endine ja seda tuleb arvesse võtta.

Lääneriikide ja Venemaa vastasseis on aastakümnete teravaim. Venemaa suhtes kehtestatud majandussanktsioonid on pretsedenditud ja karmistuvad veel. Ei maksa olla naiivne ja arvata, et Venemaa ei proovi meie e-residentsuse programmi kuidagi ära kasutada majandussanktsioonidest möödahiilimiseks või Russki mir’i rahastamiseks meil ja teistes lääneriikides.

Tänases lehes on ülevaade Vene ja Valgevene kodanike huvist Eesti e-residentsuse vastu: sõja esimestel nädalatel tõusis taotluste arv järsult, siis nende riikide kodanikelt avalduste vastuvõtmine lõpetati. Samas on Vene kodanikest e-residente juba varem üle 4400 ja Valgevenest üle 900.

2014. aastal alustanud e-residentsuse programm on globaliseerumise aja laps, aga maailm on muutunud. Põhiline mure pole enam lihtsalt kelmid ja kuritegelikud ühendused. Põhimure on vaenulikud riigid, kellel on kurjategijatega võrreldes mitu korda suurem võimekus. Venemaa on ka riik, kus inimelu ei maksa midagi. Kuivõrd kindlad saame üldse olla, et mõni Vene kodanikust e-resident ei ole muutunud tankistiks, kelle identiteeti kasutavad juba «asjaomased organid»?

E-residentsuse programm vajab uut riskianalüüsi, pidades silmas sõda ja majandussanktsioone Venemaa suhtes. Oluliselt on vaja tõhustada olemasolevate e-residentide tegevuse kontrolli.

Nagu kinnitavad PPA ametnikud, on infovahetus Venemaa partneritega peaaegu lakanud, mistõttu kontrollitakse e-residentide tausta avaandmete põhjal ehk teiste sõnadega lihtsalt guugeldades. Samas on e-residentsuse EASi turundusmeeskond üsna optimistlik ega soovi hinnata, kuivõrd tõenäoline on süsteemi kurjasti kasutamise tõenäosus. Nemad keskenduvad praegu sellele, kuidas aidata Ukraina põgenikke oma ettevõtlust alustada.

Vaieldamatult pakub e-residentsus ainulaadseid võimalusi. See on rahvusvaheliselt Eesti kui digiriigi kõrge maine üks alussambaid. Praegu on see maine laitmatult puhas, aga mõeldes kas või Danske skandaalile, peaksime olema ülimalt hoolsad, et see maine jääkski laitmatult puhtaks.

Selle tagamiseks on vaja teha e-residentsuse programmile uus riskianalüüs, pidades silmas sõda ja teravnenud majanduslikku vastasseisu Venemaaga. Samal ajal tuleks oluliselt tõhustada olemasolevate e-residentide tegevuse kontrolli. Ja see ei puuduta mitte üksnes Vene ja Valgevene kodanikke, vaid ka nende riikide kodanikke, millel on Venemaaga lähedased suhted ja tihe koostöö või mis otseselt sõltuvad Venemaast majanduslikult.

E-residentsust ära võtta on seaduse järgi üsna lihtne, seda saab teha ka juhul, kui e-residendi tegevus ei ole kooskõlas programmi eesmärkidega ehk täpsemalt Eesti majanduse, teaduse, hariduse või kultuuri arengu soodustamisega. Seega piisab ka sellest, kui tegevusel pole lihtsalt olnud positiivset mõju, see ei pea tingimata olema olnud kahjustav.

Kõik see ei tähenda, et seda tühistamispügalat tuleks valimatult kasutada. Eesmärk on leida e-residentsuse programmile uus, sõjaaja nõuetele vastav turvasüsteem ja toimimisviis.