Marek Strandberg ⟩ Relvajõed voogavad Ukraina suunas. Lõpuks!

Teadus- ja tehnoloogiatoimetuse juhataja Marek Strandberg. Foto: Mihkel Maripuu

Teises maailmasõjas kulus aastaid, enne kui relva- ja moonatarned Euroopasse, ka toonasesse Nõukogude Liitu, lõpuks sõja kulgu muutsid. Kes tapvat ja lõhkuvat rauda rohkem ja kiiremini kokku paneb ning kasutusse võtab, selle päralt ongi võit. See vana tarkus kraabiti tagataskust välja sedapuhku õnneks palju kiiremini. Kolmanda sõjakuu künnisel on kõhklejaid aina vähem. Ameerika Ühendriigid otsustasid koguni Nõukogude relvatorude jaoks moona tootma hakata – tõepoolest, neid on ju Ukrainas palju ja sõjasaagina tuleb neid aina juurde.

Haubitsad ja GPS-juhtivad reaktiivmürsud Kanadast, õhutõrjerelvad ja liikursuurtükid Ühendkuningriigist, samast kohast ka tankivangerdus Poolaga: seni jõude seisvad lahingumasinad Challenger 2 Poola ja seal olevad T72d Ukrainasse.

Venemaa kollektiivsele sõgedusele reageeriti üsna lühikese ajaga ning sõjaraud voolab Ukraina poole sedavõrd veenva raginaga, et Saksamaagi on teinud tõsise kannapöörde, jalaväristamine on jäämas möödanikku ning Ruhri sõjarauda suunatakse aina julgemini samadesse voogudesse.