Juhtkiri ⟩ Muutus Lääne suhtumises on murranguline

Urmas Nemvalts joonistab Foto: Urmas Nemvalts

• Saksamaal Ramsteinis tehtud otsused märgivad pööret Ukraina sõjas
• USA ja teise lääneliitlaste relvaabi põhineb muutunud mõtlemisel
• Eestile on pikemas perspektiivis Venemaa nõrgenemine kasulik

USA presidendi Joe Bideni otsus küsida Kongressilt umbes 33 miljardit dollarit Ukraina sõjaliseks abistamiseks ning lääneliitlaste Saksamaal Ramsteinis tehtud otsused märgivad suurt pööret senises Ukraina sõjas. Pikemas perspektiivis on need arengud ka Eesti huvides.

Sellest 33 miljardist dollarist läheb lõviosa sõjalisteks kulutusteks, veel annavad Ühendriigid Ukrainale majanduslikku ja humanitaarabi. USA rahalise abi suurusjärgust saab aru siis, kui võrrelda seda teiste riikide kaitse-eelarvetega.

Nii näiteks oli Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) andmeil Venemaa kaitse-eelarve eelmisel aastal 65,9 miljardit dollarit. Ukraina oma oli eelmisel aastal 5,9 miljardit dollarit, seega ületab USA Kongressis heaks kiidetav rahasumma Ukraina aastased kaitsekulutused umbes kuus korda. Iraani eelmise aasta kaitse-eelarve oli 24,6 miljardit dollarit – USA kavandatav abi Ukrainale ületab mitme riigi aastased kaitsekulutused.

Sinna juurde tuleb panna Saksamaal Ramsteini sõjaväebaasis toimunud kohtumine 40 riigi osavõtul. Kohtumisel lubas ka seni ettevaatlikku poliitikat ajanud Saksamaa, et annab Ukrainale õhutõrjetanke Gepard. Ramsteini kohtumise tähtsus seisneb selles, et USA võttis endale lõplikult liidrirolli Ukraina sõjas ja et seesugused kohtumised hakkavad toimuma iga kuu. Meenutagem, et Donald Trumpi USA presidendiks olemise ajal kurtis läänemaailm, et on kaotanud oma liidri. Nüüd on USA tagasi.

Paistab, et lääs on loobunud katsetest sundida Ukrainale peale mingit ebamugavat rahu, vaid on mõistetud, et lahendus on Ukraina ja teiste Venemaa naabrite julgeoleku otsustav tugevdamine.

USA ja teiste lääneliitlaste relva­abi põhinebki muutunud mõtlemisel. Seda muutust väljendas Ramsteini kohtumisel USA kaitseminister Lloyd Austin, öeldes, et Venemaa peab nõrgenema – nii palju, et ei kujutaks endast ohtu naabritele. See aga tähendab omakorda, et lääneliitlased näevad täiesti reaalsena Ukraina võitu. Paistab, et lääs on loobunud katsetest sundida Ukrainale peale mingit ebamugavat rahu, vaid on mõistetud, et pikemas perspektiivis ei oleks agressiivse ja sõjaliselt võimsa Venemaa olemasolu lahendus, vaid selleks on Ukraina ja teiste Venemaa naabrite julgeoleku otsustav tugevdamine. Mõistagi on mõtteviisi muutuse nimel andnud vereohvri Ukraina.

Muidugi ei tea me, kuidas vastab lääne suurenenud abile Venemaa. Nii on Briti kaitseminister Ben Wallace ennustanud, et Venemaa president Vladimir Putin kasutab 9. maid täiemahulise sõja deklareerimiseks. Venemaa poolt vaadatuna on ju tegemist «sõjalise erioperatsiooniga», nii et riiklikku mobilisatsiooni kasutada ei saa. Sõja väljakuulutamine seda võimaldaks.

Venemaa reaktsioon võib tähendada sõjas eskalatsiooni, nii et sõjalise konfrontatsiooni oht NATO ja Venemaa vahel suureneb ning on selge, et sellega võib sõda jõuda Eestissegi. Kuid pikemas perspektiivis on Eestile kasulikum Venemaa nõrgenemine ning samuti lääne ühemõtteline toetus Ukrainale. Sellega oleksid Lääne- ja Ida-Euroopa vahed ka väiksemad kui kunagi varem.