Tiina Veismann ⟩ Eesti keele riigieksam kustutab klassikat

Emakeele riigieksami dilemmad Foto: Mark Antonius Puhkan

Riiklikel eksamitel ja tasemetöödel ei ole ainult kontrolliv funktsioon, vaid need mõjutavad ka hariduse sisu, on omamoodi riiklik tellimus ja märguanne, milliste teadmiste-oskustega noori ühiskonda oodatakse. Seetõttu oleks vaja aeg-ajalt analüüsida, millised tendentsid kajastuvad eksamiteemades ja ülesannete püstitustes, kirjutab Tallinna Vanalinna Hariduskolleegiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tiina Veismann.

Uurides lähemalt viimase kaheksa aasta (2015–2022) riigieksami teemasid, võib välja tuua kaks suundumust. Esimese võttis lühidalt kokku ajalooõpetajast kolleeg, olles läbi vaadanud selleaastase eksamivihiku: puhas ühiskonnaõpetus. Teine tendents, mida tänavune eksam samuti kujukalt esindas: eksam ei soosi klassikalise kirjanduse tundmist.

Igal aastal on abiturientidel võimalik eksamit sooritades valida nelja teema vahel, seega saab kaheksa aasta põhjal teha statistikat 32 ülesande kohta. Neist üheksat saaks avada, toetudes näidetele klassikalisest kirjandusest. See ei olekski iseenesest halb suht­arv, kui need üheksa oleksid jaotud aastate peale ühtlaselt. Paraku pole aastad siin sugugi vennad: 2016. ja 2020. aastal oli klassikalise kirjanduse kasutamist võimaldavaid ülesandeid lausa kolm, 2021. aastal kaks, neljal aastal – 2015, 2017, 2018 ja 2022 – mitte ühtegi. Kaheksa aasta peale tuleb 20 ülesannet, kus ilukirjanduse tüvitekstide kasutamine on ülesande püstituses otseselt välistatud sõnaga «tänapäev», paljudel juhtudel välistab klassikalise kirjanduse ka teema (tippsport, sotsiaalmeedia, tarbimisühiskond).