Riho Terras ⟩ Saksamaa neli sammu Euroopa juhtriigiks

Saksamaa ja Venemaa vahel on ajalooliselt kujunenud instinktiivne erisuhe, millest on raske end lahti rebida. Foto: JOHANNA GERON

Euroopa vajab selles sõjas liidrit. Mida kauem sõda Ukrainas kestab, seda enam arutletakse Saksamaa ja selle kantsleri Venemaa-suunalise tegevuse ning tegevusetuse üle, kirjutab Euroopa Parlamendi liige Riho Terras (Isamaa).

Kõva häälega on Saksamaalt soovitud ja isegi nõutud kolme asja: Venemaalt pärit odavast energiast loobumist, Ukrainale raskerelvastuse tarnimist ning Euroopas poliitilise juhtrolli võtmist. Signaalid, mis nende soovidega seoses Saksamaa valitsusest tulevad, on kõike muud kui selged või julgustavad. Millest selline otsustamatus Venemaa-suunalises poliitikas?

Saksamaa ja Venemaa vahel on ajalooliselt välja kujunenud instinktiivne erisuhe, mis ulatub saksa rahvusriigi loomise aega 19. sajandil. Ka 1930. aastatel toimus kahe diktatuuri vahel tihe koostöö: alates sellest, et Saksa piloodid said käia Nõukogude Liidus pikamaalende harjutamas, lõpetades Molotovi-Ribbentropi paktiga Euroopa jagamisega. See erisuhe jätkus pärast teist maailmasõda sotsiaaldemokraadist kantsleri Willy Brandti initsiatiivil, sealt pärineb ka Saksamaa praegune energiasõltuvus Venemaast.