/nginx/o/2021/05/02/13757952t1h5519.jpg)
/nginx/o/2022/04/28/14514481t1h0ecb.jpg)
- Levinumate ja tunnustatumate õpikäsitluste järgi on õppimine on elukestev tegevus
- Elukestva hariduse eesmärk on õppija sotsiaalse ja individuaalse arengu toetamine
- Õppimine saab toimuda ainult siis, kui avatakse muutusteks oma varasemad hoiakud
Tulevikuhariduse fookuses on inimese heaolu, mille saavutamist ja arendamist aitavad viia ellu formaalse, mitteformaalse ja informaalse hariduse võimalused, tehes seda eesmärgipäraselt ja elukestvalt, kirjutab andragoog Kristi Mets-Alunurm.
Peamised levinud ja tunnustatud õpikäsitused – uued, muutunud, võimestavad, kaasavad jms – ning ka uue haridusideena välja pakutud individuaalne õpirada tuginevad kõik seisukohale, et õppimine on elukestev tegevus. Ambitsioonika elukestva hariduse eesmärgiks seatakse õppija sotsiaalse ja individuaalse arengu toetamine.
Tulevikuharidus on kestev
2019. aastal Eestis tutvustatud OECD tulevikuhariduse visiooni «Tulevikuharidus 2030» (OECD, 2018) järgi on eesmärk arendada inimest, kes tuleb toime muutustega, on suuteline maailmas täiel määral osalema, võtab vastutuse, seab ise eesmärke ja leiab vahendid oma eesmärkide saavutamiseks. Seega eeldatakse visioonis, et haridussüsteem suunab ja toetab õppijat (st inimest) ise oma eesmärkide realiseerimiseks tegevusi kavandama, kavandatut ellu viima ja oma tegevuse mõjude eest vastutama. Kirjeldatud võimestav haridus eeldab õpikeskkonda, mis toetab õppija enesejuhtimist, õpi- ja sotsiaalseid pädevusi ning kiiresti muutuvate oludega toimetulekuks vajalike võtmepädevuste kujunemist. OECD arvates peab haridus arendama inimese kõige olulisemaid võtmepädevusi, milleks on kriitiline mõtlemine, loomingulisus, algatusvõime, suutlikkus ja julgus olla loov, oskus püstitada ja teostada nii isiklikke kui ka ühiseid (sotsiaalseid) eesmärke. On selge, et niimoodi ülesehitatud hariduse ja elukestva õppe subjekt (maakeeli: inimene) seab endale ise õpi- ja elueesmärgid ja leiab vahendid oma isiklike eesmärkide saavutamiseks (OECD, 2018; «Eesti haridus- ja teadusstrateegia 2021–2035», 2019).
Seega on meie haridusmõte, vähemalt paberitel, jõudnud tagasi algusesse ehk inimese enda ja tema tegutsemisvõime ehk agentsuse juurde.
Samas on seisukoht, et humanistliku mõttemaailma keskne objekt mitmesugustes valdkondades on inimene («subjekt», «isiksus», «indiviid» vms), jällegi valdkondade- ja erialadeülene. Veelgi enam, inimesega tegelemiseks, inimese olemuse seletamiseks kasutavad eri valdkonnad eri mõistesüsteemi ning põhimõtteid. Seega on praktiliselt igal valdkonnal inimese olemuse ja käitumise seletamiseks oma fookus, spetsiifiline kontekst ning ka oma sõnavara. Samal ajal on kõik valdkonnad inimesega tegeledes omavahel seotud ning jagavad vajadusel ühist keelt, kasutavad ligilähedasi või haakuvaid sõnu.
Ela õppimise tarvis ja vastupidi
:format(webp)/nginx/o/2021/01/10/13569426t1h23a6.jpg)
Nii rõhutas sotsioloog Max Weber, et hariduse ja õppimise tähendus inimese elus on käsitletav sotsiaalse tegevuse teooria abil ehk inimesed toimivad nende tähenduste põhjal, mida nad sotsiaalsele reaalsusele annavad. Seega tuleb tähenduste uurimiseks vaadelda seda, kuidas individuaalsed tegutsejad ise oma tegevust mõistavad. Ülo Vooglaiu sõnul on hariduse esmane eeldus haritud inimesed, kes suudavad haridust väärtuseks pidada ja väärtustada haridust kasvavale põlvkonnale. Haridus on väärtus iseeneses, ent instrumentaalseks väärtuseks kujuneb haridus koos informeerituse ja kogemusega. Hariduse tähendus tuleb ehedalt esile vajadusega käituda kooskõlas sotsiaalsete väärtuste ja normide, müütide ja tabudega, mis kehtivad teatud ühiskonnas teatud ajal ning on kooskõlas nii maailmakultuuri kui ka omakultuuriga. Kolmas vaade hariduse eesmärgile näeb hariduse eesmärki selles, et inimene saaks autentseks (filosoof Martin Heidegger). Tema jaoks ongi autentsus inimeseks olemise tuum, mille eeldusteks on humanistlik mõttemaailm ning positiivne minapilt. Autentsus on loomuldane ausus, ehedus, loomulikkus, mis on teatud piirini sõltuvuses isikuomadustest. Autentsus on protsessile suunatud eneseareng ja õppimine. Ehk taas oleme ringiga jõudnud tagasi inimese elukestva õppe vajaduseni.
Täiskasvanute haridus
Elukestva õppe ja täiskasvanu hariduse kontekstis valitseb mõttevoolude mitmekesisus ja mitmete erialade vaheline teemade ring. Näiteks on täiskasvanuharidus (adult education) kasutusel enamasti vaba- või liberaalse hariduse kontekstis, aga täiskasvanute haridus (education for adults) on mis tahes hariduslik protsess või täiskasvanuõpe, millega täiskasvanud seotud on, seega siis vaba-, üld-, kutse-, täiskasvanu- või kõrghariduse kontekstis või väljaspool mis tahes hariduskonteksti. Eestis on teemaga seotud professionaalses kogukonnas kokku lepitud, et meie võime täiskasvanuharidust ja täiskasvanute haridust kasutada sünonüümidena. Ajalooliselt mõistetakse täiskasvanuõpet ja täiskasvanute õpetamist andragoogikana (1920–1960), 1970–1990 lisandus kandakinnitanud teadusvaldkonnale ka täiskasvanu õppimisele täiskasvanulikkuse ja subjektsuse temaatika. Teema edasi arenedes juurdus 1990.–2010. aastatel andragoogikas elukestva õppe ideestik. Alguse sai see 1970. aastatel UNESCO ja OECD algatusest ning on kujunenud visiooniks, mille alusel luuakse jätkuvalt strateegiaid, kujundatakse hariduspoliitikat ja hariduspoliitilist retoorikat ning luuakse õppimisvõimalusi.
Täiskasvanuhariduse kontekstis on levinud seisukoht, et eri valdkondade ja mõttesuundade ümbermõtestamine ning mõttemallides kasutatavate mõistete analüüsimine loob eeldused uue teadmise tekkeks (Peter Jarvis). Õppimine kutsub esile muutuse, täielik muutus aga toimub tähendusliku õppimise kaudu. Viimane tähendab õppija eneseorganiseerumist, muutusi identiteedis, eluloos ja isikus endas (Knud Illeris). Täiskasvanuhariduse teerajaja Eduard Lindeman oli esimene, kes pani aluse subjektiivse kogemuse olulisusele täiskasvanu hariduse valdkonnas, ta rõhutas täiskasvanud õppija puhul psühholoogilise heaolu tähtsust enesearengu eesmärgipärasuse ja suhtlemisoskuse juures.
Andragoogika mõiste massidesse viinud Malcolm Knowlesi järgi saab õppimine võimalikuks, kui inimene on õppijana teadlik oma minast. Õppija teadlikkus subjektiivsest minast ja teistest võimalikest minapiltidest aitab täiskasvanud õppijal tunnetada oma eneseteadvuse tervikut.
Traditsiooniliselt on andragoogika mõtteloos kesksed mõisted seotud täiskasvanud õppija enesetunnetuse, enesejuhtimise ja minapildiga. Andragoogika lähtub seisukohast, et igal inimesel on oma huvid, eelistatud mõtteviisid, eelnevad kogemused, aga ka oma piiratus. Inimolevus on sündinud tähendusi otsiva olendina, nii otsib ta sündimise hetkest alates mõtet iseendast ning mõtestab maailma, see tähendab, et on alati vähemasti potentsiaalses õppimise situatsioonis. Täiskasvanud inimene toob õppimisse kaasa oma kogemused, väärtused, hoiakud ja hinnangud.
Teadmised on inimese silmad
Andragoogilise mõttemudeli järgi saab täiskasvanud õppija oma identiteeti ja ootusi teadvustades ja kirjeldades ühtlasi teadlikuks ümbritsevast. Selline eneseregulatsiooni viis on sõltuvuses sotsiaalsest ja majanduslikust objektiivsusest. Seega ergutavad andragoogika jaoks olulised teadmised õppija enesetundmist ja enesest teadlik olemist. Teadmised omandavad mõtte ja on väärtus vaid koos oskustega teadmisi kasutada. Teadmiste ja oskuste kõrval on igal juhul oluline ka arusaamine ja mõistmine. Täiskasvanud õpivad sageli isiklikel põhjustel, oma huvi rahuldamiseks, uute oskuste omandamiseks, soovist teha midagi uut, tõsta kvalifikatsiooni, kinnistada olemasolevaid oskusi, teadmisi, arusaamu ning ka selleks, et ennast proovile panna. Kindlasti mängivad täiskasvanu õppimise juures rolli sotsiaalsed põhjused, õppimisvajadusena võib näha sotsiaalse kompetentsuse suurendamist.
Peale täiskasvanud õppija eneseteadlikkuse ja enesejuhitavuse on täiskasvanu hariduses väga tähtis juhendaja, mentori, koolitaja, andragoogi kui kaasteelise roll. Ka andragoogiline õpetamispraktika põhineb autentsusel, mis tähendab seda, et õppimise kaasteeline peab lähtuma iseendast ja oma väärtustest.
/nginx/o/2022/04/28/14514485t1h2cb1.jpg)
Õppimise kaasteeline mõjutab õppeprotsessis õppijaid, sest kaasab vastastikku mõjutavasse protsessi oma isiklikke tähendusi, uskumusi ja väärtusi, olles ka ise õppimis- ja õpetamisprotsessis, ennast avardades ja arendades. Autentne täiskasvanute õpetaja kehastab oma olemusega ideed inimeseks olemisest õppimise kaudu. Stephen D. Brookfieldi sõnul muudab täiskasvanute õpetaja autentseks see, kui tema käitumine ühtib öeldud sõnadega, sest viimasel juhul on koolitaja teadvustanud koolitaja rollile määratud ettekirjutusi ning tõlgendanud ja analüüsinud neid rolliootusi.
Jutt on kooruke, õpetus iva!
Seega on täiskasvanu õpetamise situatsioonis kaasteelise professionaalse arengu tagatiseks kolm tööriista: 1) kriitiline refleksioon, sest täiskasvanukoolitaja saab end arendada pideva teadustamise ja reflekteerimise kaudu; 2) avatus, sest autentsele täiskasvanukoolitajale on omane julgus ja avameelsus; 3) ausus, sest on loomulik, et inimene eksib ning see on arenemist toetav õppimisvõimalus, ja eneseteadlikkus. Eneseteadlikkuse kasv oma personaalse või sotsiaalse mina suhtes kasvatab ka autentsust.
Tõenäoliselt on andragoogika valdkonna laienevat kõlapinda toetanud ja kasvatanud see, et 20. sajandi lõpukümnendil tõusis taas huvi inimesega seotud probleemistiku vastu, samas aga puudub ühtne inimeseteadus ja tervikpilt inimesest.
Nõukogude psühholoogi Boriss Lomovi järgi tuleb terviku moodustamiseks esile tuua fundamentaalsed probleemid ja nähtused, mis käivad kaasas inimese, indiviidi, isiksuse ja individuaalsusega. Lomovi järgi peaks ühtsesse tervikusse koonduma sünteesteadmised inimese põlvnemise, olemuse, individuaalse arengu, motivatsiooni, võimete, vajaduste, intellekti, suhtlemise, teadvuse ja tegevuse kohta. Andragoogika valdkonda tugevasti mõjutanud Abraham Maslow’ arvates ei eksisteeri eraldiseisvaid indiviide, vaid seotud sotsiaalsed suhted.
Hoida end avatuna
Elukestev õppimine andragoogika läbi võib olla teadmiste allikas, tulemus, mõte, mõttesuund, väärtus, aga ka käitumuslik tegevus. Meid kõiki ümbritsevad mõttesuunad on äärmiselt mitmetähenduslikud ja mitmeti tõlgendatavad. Inimesi ümbritsev sotsiaalne keskkond sõltub kirjalikest ja suulistest mõttesuundadest, sest kõne ja tekstid on suunatud reaalsele tegevusele. Michel Foucault on veendunud, et mõttesuundade tootmine ühiskonnas on mitmel viisil kontrollitud, selekteeritud, korraldatud.
Täiskasvanu õppimise juures tuleb meeles pidada, et täiskasvanu siseneb igasse õppimisprotsessi koos varasemate kogemuste ja teadmistega. Täiskasvanu on ennastjuhtiv õppimisprotsessi subjekt, mitte objekt. Õppimine saab toimuda ainult siis, kui täiskasvanu avab muutusteks oma varasemad hoiakud.
Artikli valmimisel on kasutatud lisaks rahvusvahelistele teoreetikutele ka kohalike mõtlejate Ülo Vooglaiu, Airi Liimetsa, Larissa Jõe, Talvi Märja seisukohti ja tekste ning andragoogika õppekava vilistlaste Anneli Habichti ja Kristi Metsa mõtteid.
Merlin Tatrik: täiskasvanud Ukraina põgenike koolitusprogrammid on ettevalmistamisel
/nginx/o/2022/04/28/14514482t1hba53.jpg)
Ukraina sõjapõgenike (siinses kontekstis täiskasvanute) abistamiseks tegutsetakse mitmel suunal. Sõjapõgenikud, kelle haridustee on sõja tõttu katkenud ja kes soovivad oma haridusteed jätkata, saavad seda teha nii kutseõppes kui ka kõrghariduses. Kui Ukrainas on õpinguid alustatud kutsehariduses või kõrghariduses, on võimalik otsida lähedane õppekava mõnes Eesti kutsekoolis või kõrgkoolis, kus saab osaleda õpingutes kas ajutiselt külalisõppijana või vabade õppekohtade olemasolul ja kooli tingimustele vastates, ka senised õpingud Eesti kutse- või kõrgkooli üle kanda.
Samuti valmistatakse ajutise kaitse saajatele ette kohanemisprogrammi koos keeleõppega, mille raames Eestisse saabunud ja saabuvad sõjapõgenikud saavad võimaluse eesti keelt õppida ning saada ka kohanemisalast nõustamist. Ajutise kaitse saajad peavad läbima A1-taseme eesti keele kursuse mahuga vähemalt 100 akadeemilist tundi. Võimalus osaleda koolitusel avaneb 2022. aasta suvel, hetkel käivad veel ettevalmistused kursuste korraldamiseks. Info kohanemisprogrammi ja keeleõppevõimaluste kohta edastatakse politsei- ja piirivalveameti kaudu. Eesti keelt saab iseseisvalt õppida mitmesuguste tasuta portaalide ja rakenduste abil, info selle kohta on Integratsiooni Sihtasutus koondanud oma veebilehele.
Kui ajutise kaitse saaja soovib tööle minna ning vajab selleks tööturuteenuseid (sh nõustamist, tööturukoolitust jm), siis tuleb pöörduda töötukassa poole. Lisaks valmistame sõjapõgenikele ette võimalust osaleda täiskasvanutele mõeldud tööoskuste parendamise koolitustel, mida pakuvad kõrgkoolid ja kutsekoolid Euroopa Sotsiaalfondi kaasrahastamisel.