Mait Rungi ⟩ Eraraha kaasamine kõrgharidusse on oodatud

Mait Rungi. Foto: Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor

Kõrgkoolide erarahastamisel on kasutamata võimalusi, kirjutab Eesti Ettevõtluskõrgkooli Mainor rektor Mait Rungi.

Kõrgkoole nähakse peamiselt haridusasutustena, kuid kõrgkoolidel on põhitegevusi kokku rohkem: õpe, teadus ja ühiskonna teenimine. Tegevusaladevahelisest ristpõimumisest hoolimata käib kõrgkoolide õppe- ja teadustöö riiklik finantseerimine lahus eelarvetest, erinevalt mitmest teisest riigist. Kõrgkoolide rahastuse olukorra üldisele parenemisele aitab kaasa rahastusvõimaluste kasvatamine ja mitmekesistamine. Kasvatada on vaja palju, eri andmetel on ainuüksi õppe poole rahastusest puudu 100–160 miljonit eurot. Vajalik on nii varasemate võimaluste taastamine kui ka uute tekitamine.

Vaatame kõigepealt olemasolevat õppe ja teaduse rahastust. Kuigi õppel on püsivaid kulusid meeskonna tööjõukulude ja keskkonna näol, on õppe rahastus alati sõltunud õppurite (ja erialade) arvust. Õppurite arv on 2017/2018. õppeaastaga võrreldes käesoleval, 2021/2022. õppeaastal vähenenud 3 protsenti (46 154-lt 44 611-le). Soovime küll kasvatada kõrgharitute osakaalu praeguselt 43 protsendilt 45-le, kuid oleme aastaid kogenud ja elanud kõrgkooliealiste kahekordse languse olukorras.