JUHTKIRI ⟩ Elu läheb viletsamaks (21)
27. aprill 2022, 23:21
- Sõjast tulenev energia- ja toorainehindade kasv kiirendab tarbijahindade tõusu
- Eesti asub sõjatsooni vahetus läheduses, mis mõjutab investeeringuid ja turismi
- Sõjapõgenike vastuvõtmine paneb ühiskonnale suure koormuse
Pole vaja olla Nostradamus ennustamaks, et sõda toob murepilved ka meie majanduse ja inimeste toimetuleku kohale.
Eesti Panga värske finantsstabiilsuse ülevaade ütleb, et Vene agressiooni otsene mõju Eesti finantssektorile on väike, sest oleme taibanud end järjest rohkem Vene majandusest lahti haakida. Siiski tekib osal ettevõtetel probleeme ekspordiga ning teistel tarnetega.
Samal ajal kasvab ebakindlus rahvusvahelistel väärtpaberiturgudel. Laenuraha võib kallineda, aga nõudlus eluaseme järele püsib ning eluasemelaenud jätkavad kasvu. Kuna praegu kasvavad ka sissetulekud, siis pole näha, et kinnisvara hinna tõus pidurduks. Küll aga võib see kaasa tuua üldise võlakoormuse kasvu.
Majanduskasvu raugemine tähendab ka seda, et probleemlaenude osakaal kasvab seniselt 0,2 protsendilt 1,5 protsendile. See pole veel katastroof, kuid siiski võib paljudel peredel varsti probleem majas olla.
Tuleb arvestada, et sõjaga seotud sanktsioonid, nagu ka varem panku hellaks teinud rahapesuvastase võitluse kampaania, muudavad laenuandmise senisest veel ettevaatlikumaks.
Öeldakse, et raha on sõjaolukorras suurim argpüks, ja seda saame tunda nii kaugemate maade vähenenud turismihuvis Eesti vastu kui ka investeeringute puhul.
Raha on sõjaolukorras suurim argpüks ja seda saame tunda nii kaugemate maade vähenenud turismihuvis Eesti vastu kui ka investeeringute puhul.
Soomlased võivad uskuda, et kuni põhjanaabrid veel NATOs pole, on Eesti turvalisus paremini kaitstud. Seevastu Lääne-Euroopast ja teistelt kontinentidelt vaadates asume sõjatsooni vahetus läheduses, kui me ka ise seda alati nii ei tunneta.
Sõjast tulenev energia- ja toorainehindade kasv kiirendab tarbijahindade tõusu. Valitsuse meetmed võivad siin leevendusi pakkuda, kuid imesid oodata ei maksa. Toidupoe leti ääres ja mujal tuleb ikka kord-korralt rohkem raha välja anda. Lihtsam kui seniseid mugavusi säilitada võib sageli olla hoopis millestki loobuda.
Laenuteele sunnib sõda järjest enam ka riike ning senised riigirahanduse põhimõtted ei pruugi enam kehtida. Kui kõik võtavad riigikaitse ja majanduse korrashoiu nimel laenu, siis ei saa ka meie seda tegemata jätta.
Küll aga on õige üle vaadata varasemad investeeringukavad, sest sõda on prioriteetide järjekorda korrastanud ja korrastab veel. Kui tänasest lehest võib lugeda, et Tallinna linnahalli renoveerimise ja rendile andmise plaan pannakse sahtlisse, siis tuleb seda pigem mõista. Kaalukaimad prioriteedid on kindlasti kaitsevõime ning täielik lahtihaakimine Vene energiakandjatest.
Ja lõpuks peame arvestama, et 34 000 sõjapõgenikku ning peatselt võib-olla veel palju suurem arv muudab meie olemist siin palju. Ühelt poolt tähendab see vajalikke töökäsi. Teiselt poolt asetab nende vastuvõtmine ühiskonnale suure koormuse, sest inimesed vajavad ka kooli, sobivat eluaset ja palju muud.
Winston Churchill lubas brittidele Teise maailmasõja ajal verd, higi ja pisaraid. Lõpuks kuulusid nad sõja võitjate kilda. Raske aja saabudes tuleb ka mõista, et eesliinil on veel palju raskem. Me oleme praegu Ukraina tagala. Aidaku see mõistmine siis muutunud olukorda paremini taluda.