Eestlastel on seda ehk raske mõista, sest kuigi teades Kloogalgi toimunut, on meie jaoks selle aja kontekstis peamine paaria olnud oma inimsusvastaste tegude tõttu pigem Venemaa – isegi kui me ei ole saanud seda alati otse välja öelda.
Aastaid tagasi puutusin kokku ühe Eestis elava ukrainlannast ema ja eestlasest isa tütrega, kelle kodune keel oli vene keel – et vanemad teineteist mõistaksid. Ju mõistsidki, aga ehk ei adunud, et riigis, milles nad elavad, võidakse vene kodukeelega last, kelle eesti keel on konarlik, lugeda automaatselt venelaseks. Vallutajate ja anastajate järeltulijaks. Pannes talle süü, mille eest tal vähimalgi määral vastutust ei ole.