Juhtkiri ⟩ Euroopa ja Eesti võit

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Sisepoliitikas peab Macron lahendama poliitika äärmustesse liikumise probleemi
• Välispoliitikas annab Macron kindluse, et rahvusvahelised organisatsioionid püsivad

Emmanuel Macroni võit Prantsusmaa presidendivalimistel on nii kogu Euroopa kui ka Eesti huvides, sest sellega jätkub Euroopa Liidu ühtsus Ukraina sõja ajal. Seega on võitja ka Ukraina.

Tuleb meenutada, et Macroni vastaskandidaat teises voorus, paremäärmusliku Rahvusliku Liidu juht Marine Le Pen on olnud euroskeptiline, mängides ideega viia Prantsusmaa euroalast välja. Lisaks on ta rääkinud vajadusest lahkuda NATO sõjalisest struktuurist. Et Prantsuse pangad pole talle laenu andnud, on ta seda saanud Venemaalt.

Ehkki Ukraina sõda ja sellega ka Le Peni Vene-sõbralikkus ei mänginud Prantsusmaa presidendivalimistel otsustavat rolli, oleks Le Peni võit tähendanud ikkagi välispoliitilist maavärinat. Le Peni võiduga oleks saanud Moskva juurde lootust, et lääs lõheneb – on ju Le Peni seisukohad olnud väga erinevad Euroopa Liidu peajoonest. Le Peni võit tähendanuks mõrasid ka transatlantilises ühtsuses, kuivõrd USA praegune administratsioon ei vaata just hea pilguga sõprusele Venemaaga.

Macronile annab tema võit tugeva, aga mitte kõikvõimsa mandaadi ajada edasi Prantsusmaa senist sise- ja välispoliitikat. On ta ju 20 aasta jooksul esimene Prantsusmaa president, kes ametisse tagasi valitud. 

Macroni võit tähendab, et Eestile elulised huvid on kaitstud: rahvusvahelised organisatsioonid jätkavad tööd ja säilib ka transatlantiline ühtsus.

Sisepoliitikas, hoolimata sellest, et Prantsuse majandus on üsna heal järel, peab Macron ikkagi lahendama poliitika äärmustesse liikumise probleemi. Et umbes 42 protsenti valimas käinutest hääletas Le Peni poolt, on juba iseenesest kõnekas fakt. Ent meenutagem, et presidendivalimiste esimeses voorus sai vasakäärmuslik Jean-Luc Mélenchon ligi 22 protsenti häältest. Seega domineerivad Prantsusmaa sisepoliitikas äärmused. Võib ka arvata, et Macroni partei kaotab hääli juunis peetavatel Rahvusassamblee valimistel. Seega ei anna presidendivalimiste võit Macronile täit kindlust Prantsusmaa tuleviku kujundamisel.

Välispoliitikas aga saab Macroni võidu järel rääkida ikkagi mingisugusest kindlusest. Saksamaa värske mandaadiga valitsus ja nüüd võidu saavutanud Macron tähendavad, et Euroopa Liit võib sisemises arengus rahulikumalt hingata. Macron on kindlasti ka parem lüli kolmnurgas USA – Ukraina – Euroopa Liit, kui seda olnuks Le Pen. Macronil on olnud küll erimeelsusi Saksamaaga, kuid need on olnud siiski teisest kategooriast kui Le Penil, kes on sakslasi teadlikult solvanud. Praegu lihtsalt pole aega tülideks Euroopa Liidu sees.

Eestile on läbi iseseisvusaja olnud oluline rahvusvaheliste organisatsioonide tugevus ja transatlantiline ühtsus. Seda enam on need muutunud tähtsaks Ukraina sõja ajal. Macroni võit tähendab, et Eestile elulised huvid on kaitstud: rahvusvahelised organisatsioonid jätkavad tööd ja säilib ka transatlantiline ühtsus.

Ukraina sõda on pannud lääne uut laadi surve alla. Macron võiks kasutada oma värsket mandaati targalt – paistab, et Vene diktaatorile Vladimir Putinile pole mõtet enam helistada, selle asemel tasub aidata senisest rohkem Ukrainat. Seda kõike saakski Macron oma värske mandaadiga teha. Võidaksid kõik, Euroopa, Ukraina ja Eesti. Ja loomulikult ka Prantsusmaa.