Tarmo Pikner ⟩ Vene emad tasugu oma leivavõlg

Vene emad küpsetagu üks puhastumisleib ja kutsugu oma pojad Ukrainast tagasi. Pildil valgevenelanna pakkumas soola-leiba Vene vägedele kuu aega enne Ukraina sõja algust. Foto: Handout

See lugu on emale. Minu emale. Sinu emale. Ka Volodõmõri emale. Isegi Vladimiri emale. Kõigile emadele.

Aastaid tagasi, kui tulin töölt, tõin alati koju kaasa värske leiva, aga ema ütles: mul on veel eilset leiba alles, ma söön enne vana leiva ära, siis võtan uue. Nii ta jäigi päevast päeva sööma eelmise päeva leiba. Ja mul on tohutult kahju, et ta ei saanudki tunda tänase päeva leiva maitset. Ta ei raatsinud süüa värsket leiba – seda, mis oli just selleks päevaks küpsetatud, sest eilset oli veel järel. See oli nagu lõputu leivavõlg, mida ta maksis, kuigi ta polnud kellelegi võlgu. Kuid tal oli veres, et enne kui asuda uue kallale, on vaja vanaga arved klaariks saada.

Ja täna, kui leivaküpsetajaist puudust pole – kas meie arved on klaarid? Kas eilne leib on söödud? Ei ole! Muidu ei oleks nii, et ühtede emade lapsed tapavad teiste emade lapsi. Mida teevadki Vene maailma (Russki mir) emad tänapäeval ja kuidas nad õpetavad oma vahvaid sõdurpoisse: üks käsib hävitada fašiste ja banderalasi Ukrainas, teine palub ukrainlastest natsidelt vahetada dollareid, kolmas, tulevane ema, käsib vägistada ukrainlannasid, aga temale ei tohi sellest rääkida.