NATALIE METS, RIINA SIKKUT, TRIIN TOOMESAAR: Kogu maailm vajab Eestilt feministlikku julgeolekupoliitikat

Foto: Ann Vaida

Vastumeelsus selle suhtes, et Eesti võiks teha teadlikku (välis)poliitilist tööd selle nimel, et naised ja tüdrukud üle maailma kogeks elementaarseid inimõigusi, tundub 21. sajandi Eestis sama ootamatu kui sõda 21. sajandi Euroopas, kirjutavad sotsiaaldemokraadid Natalie Mets, Triin Toomesaar ja Riina Sikkut.

​Eriti kui mõningatest reaktsioonidest võib välja lugeda, et kõikide inimeste võrdsete õiguste, võimaluste ja vabaduste eest seismiseks ei ole praegu õige aeg. Sõdime kõigepealt ära ja siis tegeleme naiste ja lastega, kes on selleks hetkeks praegusest veelgi ebavõrdsemasse seisu langenud?

Rootsi suursaadik Ingrid Tersman loetles hiljuti Eesti-Rootsi noorte liidrite koostööle pühendatud vastuvõtul oma tervituskõnes asju, mille üle meie naabrid uhkust tunnevad, mida nad saavutusteks peavad. Ta nimetas kõige esimesena - enne kliimapoliitika ning tehnoloogia ja innovatsiooni juurde jõudmist - riigi teadlikku ja järjepidevat tööd soolise tasakaalu ja naiste õiguste nimel ja meenutas Rootsi endise välisministri Margot Wallströmi kontseptsiooni, mida täna feministliku välispoliitikana teame. Käsitust, mis lähtub põhimõttest, et riik edendab diplomaatiliste suhete kaudu selliseid väärtusi ja tavasid, mis aitavad saavutada soolist võrdõiguslikkust ning tagada kõigile naistele inimõigused.