Juhtkiri ⟩ Kallim kivi ja mört ei tohiks meid heidutada

Tartu. Eesti.22APR22- Pildil droonifotod Tartu linna Riia ringi ehitustöödest, mis ilmselt kallinevad. Foto: Kristjan Teedema/Postimees/Scanpix

• Maailm on näinud suurt elukorralduse muutust
• Eesti inimesed suudavad raskest olukorrast välja tulla
• Vaba turumajanduse põhimõtted peaksid peale jääma

Aastaga on ehitushinnad kasvanud keskmiselt viiendiku võrra, millele tuleb juurde liita tarneraskused. Vaevalt et see olukord sajaprotsendiliselt endiseks muutub – lootma peab turumajandusele ja inimeste nutikusele. Ning plaane tehes peaks olema pigem ettevaatlik.

Maailm ja sellega koos ka eesti inimesed on näinud paari viimase aasta jooksul põhjapanevat elukorralduse muutust. Koroonapandeemia paiskas ühiskonnad segi, muutes igapäevaseid harjumusi. Rohepöördest ja maailma segadusest tingitud surve ajas üles energiakandjate hinnad. Sellele järgnes Ukraina sõda. Niisiis oli vaid aja küsimus, millal tõusevad ehitushinnad.

Tänane Postimees kirjutab hinnatõusust Eesti ehitus- ja kinnisvaraturul. Ukraina sõda on siin suur mõjutaja. Nii näiteks ütleb Astlanda Ehituse juhatuse esimees Kaupo Kolsar, et Ukrainast, Venemaalt ja Valgevenest saabunud materjalide kadumine on enim mõjutanud Balti riike. «Enne sõda maksis teras 600–800 eurot tonn, praegu on see 1500–2000 eurot tonn,» nendib ta.

See on vaid üks näide. Tegelikult on kallinenud kõik materjalid. Lisaks on tulnud juurde naturaalmajandus, kus asju defitsiidi tõttu vahetatakse. Puudu on ka tööjõust.

Küsimus on nüüd, millisesse konteksti ehituse kallinemine panna. Kas võrrelda seda olukorraga kolm aastat tagasi? Siis on järeldused kurvastavad, meie elukvaliteet on hakanud halvenema.

Kui aga võrrelda kallinemist sõjaga Ukrainas, oleme kahtlemata paremas olukorras. Meil on katus pea kohal, inimesi ei tapeta ja nad ei pea kodunt põgenema. See on vabaduse hind.

Pealegi ei tohiks olla vähemalt vanemale põlvkonnale tegemist mingi täiesti uue olukorraga. Paljud inimesed mäletavad veel taasiseseisvumisaja ja isegi sellele eelnenud aja inflatsiooni ja hindade tõusu. Nõukogude majandusest lahtirebimisel oli oma hind. Nüüd on Ukraina sõjal ja Venemaaga kunagi sõlmitud majandussidemete katkirebimisel oma hind. Väga kaugesse mineviku ei ole jäänud seegi, kui mingisuguse kinnisvaraobjekti ehitaja töö pooleli jättis ja Soome või Saksamaale läks.

Kõiges ei saa süüdistada riiki ega loota riigile. Läbi ajaloo on eesti inimesed olnud nutikad ja raskused alistanud.

Lisaks tuleb meeles pidada, et Eestis valitseb turumajandus. See tähendab, et enamikku majandusprotsessidest peaks suunama vaba turg ja konkurents. Turuloogika järgi ei saa hinnad lõputult tõusta. Meenutagem, et 2020. aasta kevadel oli puudus koroonamaskidest, nii et Hiinast saabunud maskilaadungil olid vastas lausa ministrid. Nüüd saab maske osta igalt poolt ja need pole kallid.

Kõiges ei saa süüdistada riiki ega loota riigile. Läbi ajaloo on eesti inimesed olnud nutikad ja raskused alistanud. Saadi ju üle ka taasiseseisvumisaja raskustest. Nüüdki tuleb muuta oma mõttemalle – on olemas esimesed näited materjalide kokkuhoiust, pikalt planeerida pole mõtet ning peab kombineerima muutuva tööjõu ja saadaoleva materjaliga. Lihtne ei saa see olema, aga muud võimalust ka pole.