VIGURIGA KAART ⟩ Kõik matkateed viivad Aegviitu

Aegviidu-Ähijärve matkatee. Pildil matkarada Karula rahvuspargis.  Foto: Priit Pullerits

Looduses viibimine on paljudele meist oluline osa elust. Viimastel pandeemia-aastatel suurenes õues liikumise osakaal, kuivõrd tegevused siseruumides olid piiratud ja värskes õhus viibimine soositud. Eestis on ligi paarsada ettevalmistatud matkarada. Enamikku neist haldab Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).

Siinsel kaardil on eelkõige esile toodud Eestit läbivad matkamisvõimalused. RMK on ette valmistanud neli sellist matkarada; neist pikim on Loode-Eestit Karula rahvuspargiga Kagu-Eestis ühendav 820 km pikkune Peraküla–Aegviidu–Ähijärve matkarada. Piki rannikut kulgeb 622 km pikkune Ranniku matkarada ja peamiselt Ida-Eestis 720 km pikkune Metsa matkarada.

Kristlikke ja ka teisi kultuuri- ja ajaloo-objekte seob kokku Pirita kloostrist Vastseliina linnuseni ulatuv 458 km pikkune matkatee. Vastseliina piiskopilinnuse kabel oli katoliiklikul ajal oluline palverännu sihtkoht ja praegugi kasutatakse palverännu temaatikat koha turundamises. Enamik Eestit läbivatest pikkadest matkateedest ristub Kõrvemaal Aegviidus. Seetõttu on Aegviidu pälvinud ka Eesti matkapealinna aunimetuse.