AJALUGU Valgumari ja tuuma-katastroof

Janek Šafranovski
, Rannarahva muuseumi direktor
Copy
Omaagse modernse hiilguse murendus Peipsi ääres Omedus, kus kunagi asus kunstkalamarja tehas.
Omaagse modernse hiilguse murendus Peipsi ääres Omedus, kus kunagi asus kunstkalamarja tehas. Foto: Janek Šafranovski

Viimsis asunud Nõukogude diktaatori Jossif Stalini esialgse suure kommunistliku semu, kuid hiljem ebasoosingusse sattunud Sergei Kirovi nimeline ühismajand oli omaaegses kontekstis omalaadne imegi. Viimsi rannarahva muusemi direktor Janek Šafranovski on selle majandi ajalugu üles tähendamas. Üheks «imetootmiseks» sai võltskalamarja valmistamine. Selle kohta on muuseumijuhile oma mälestusi jaganud veel elus olevad omaaegse ühismajandi võtmeisikud ja töötajad. Viimsi kolhoosi lõpp oli sarnane Kirovi omaga: esimene lakkas, kui tuli päriselt globaalseks muutuda, teise lasi Stalin tappa ebasoosingusse sattumise tõttu.

Imiteeritud ja kunsttoidu pioneeriks kujunes siinkandis vaieldamatult Viimsis asunud Kirovi-nimeline kalurikolhoos. See oli omaaegne supermajand, kus pandi tööle matkitud krabiliha tootmine Jaapanist soetatud tehnika alusel. Sõnade esisilpidest moodustatud nimetus makra on praeguseni kasutusel ning Jaapani traditsiooniline valgutoode on üle ilma tootmises. Samas hakati tootma ka kalamarja imiteerivat valgumarja.

Nii Kirovi kolhoosi kui paljude teiste siinsete ettevõtete pigem lokaalne edu Nõukogude Liidus tulenes paljuski tollase süsteemi vigadel põhinevast ebatäiuslikkusest ja absurdsusest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles