Paloma Krõõt Tupay ⟩ Ukraina, vaen ja seadusandja vastutus

Narva-Jõesuu, tank T-34 Foto: Ain Liiva

Poliitikud peaksid olema sõjasümbolite keelustamise seaduse vastuvõtmisel võimalikult selgesõnalised, kirjutab TÜ riigiõiguse lektor Paloma Krõõt Tupay.

Narva politsei teatas möödunud nädalal, et nõudis kümnekonnalt autojuhilt Georgi lindi mahavõtmist, kuna Eesti avalikus ruumis ei ole kohta agressiooni sümboolikale. Samuti määras Narva politseijaoskond meesterahvale, kes kutsus sotsiaalmeedia võrgustikus TikTok üles vägivallale siin viibivate ukrainlaste vastu, rahatrahvi summas 500 eurot. Narva politseijaoskonna juhi sõnul reageerib politsei vaenu õhutamisele ja agressiooni toetava sümboolika kasutamisele resoluutselt, kuna see kujutab endast ohtu avalikule korrale. Kümme päeva aresti avaliku korra rikkumise eest aga määras Tallinna kohus mehele, kes joonistas õhku Z-tähe ja viipas restoranis söönud sõjapõgenike suunas. Ning Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet (TTJA) pani juba mõne nädala eest kinni mitmed vene veebilehed põhjendusega, et nood levitavad sõjapropagandat ja õhutavad vaenu.

Milleks siis on vaja muuta seadust, mille eesmärgiks on seadusandja sõnul sõjasümbolite keelustamine? On kaks võimalust: Kas (a) politsei ja teiste riigiasutuste tegevus läheb vastuollu kehtiva õigusega või; (b) seadusmuudatus ei ole õiguslikult vajalik, vaid poliitiliselt motiveeritud.