Priit Pullerits ⟩ Memmekesed on kurja juur

Putinismi juured on sügaval vene kultuuris. Foto: ORESTIS PANAGIOTOU

• Georgi lindiga memmeke võib olla kurja juur
• Selliste memmekeste pärast ei tahagi vene noored kuulda eesti kultuurist

Sellest on möödas juba kaks nädalat, mil ETV «Esimeses stuudios» kõlas Reformierakonna ühe mõjukama liikme Hanno Pevkuri suust korduvalt näide vene memmekesest, kes läheb jalutama, Georgi lint koti küljes, kirjutab ajakirjanik Priit Pullerits.

Väga sentimentaalne memmekese näide, nagu seda iseloomustas saates Pevkuri oponent, Isamaa üks mõjukamaid liikmeid Urmas Reinsalu – ja millele vastukaaluks käis ta välja madrusesärgis onukese näite –, pidi Vene sõjasümboolika keelustamisele keskenduvas saates Pevkuri käsitluses illustreerima, et tuleks vahet teha, kes seda sümboolikat avalikult kasutab, ja selle järgi otsustama ka karistuse üle.

Too oli Johannes Tralla juhtimisel hea ja sisukas debatt, mis väärib osalejate väärika suhtumise pärast teineteisesse kvaliteetse väitlussaate etaloniks seadmist. Nii Pevkuri kui ka Reinsalu argumendid olid asjalikud ja põhjendatud. Välja arvatud Pevkuri toodud memmekese näide, mille kohta Reinsalu ütles: «Memmekese doktriini mina ära ei osta.»

Mina ka ei osta. Ja ei soovita seda mitte kellelgi osta. 

Just Georgi lintidega memmekesed, olgu siin otse öeldud, ongi sageli kurja juur, mistõttu pole vähimatki põhjust kohelda neid siidkinnastes.

Just need memmekesed, olgu siin otse öeldud, ongi sageli kurja juur, mistõttu pole vähimatki põhjust kohelda neid siidkinnastes.

Enamik neist on Eestis elanud üle 30 aasta, küllap 40 või 50 aastat – igatahes juba Nõukogude okupatsiooni ajast. Ja neis valitseb senini okupandi hing, kui nad ei ole suvatsenud nende pikkade kümnendite jooksul ära õppida eesti keelt, kui nende info tuleb Venemaa hüsteeriliselt propagandistlikest kanaleist, kui nad seisavad Narva jõe kaldal – oma silmaga telerist nägin – ja õhkavad, et seal asub nende matuška Rossija, kust on vaja tuua teletehnikat, et Eestis ära keelatud telekanalites tehtav ajupesu saaks nende kodus jätkuda.

Suure tõenäosusega on see just nende memmekeste teene, et ka noored, alles põhikoolis käivad venelased – sellest rääkis mulle hiljuti üks Eesti õiguskaitsesüsteemis pikalt töötanud inimene –, ei taha kuuldagi, et agressor, kes tapab süütuid inimesi, ei ole Ukraina, vaid on Venemaa. Tõenäoliselt on nende memmekeste teene seegi – sellest kuulsin ühelt õpetajalt –, et mõned noored venelased ei taha midagi teada ega kuulda eesti kultuurist. Sest nende memmekeste autoriteet oma suguvõsas on sageli suur, palju suurem, kui me, eestlased, ette oskame kujutada: pole vähe peresid, kus lapselapsed ei pöördu babuška poole sõnaga sina, vaid kõnetavad teda sõnaga teie. 

See on Eesti pehmete poliitikute soovmõtlemine, justkui memmekesed ei teaks ega annaks endale täit aru, mida nad Georgi linti või ka muud Vene sõjasümboolikat kandes teevad.

See on Eesti pehmete poliitikute soovmõtlemine, justkui memmekesed ei teaks ega annaks endale täit aru, mida nad Georgi linti või ka muud Vene sõjasümboolikat kandes teevad. Teavad küll ja annavad aru ka. Sest ega nad ole eluaeg memmekesed olnud. Aga Georgi lintide ja muude Eesti suhtes vaenuliku tähendusega sümbolitega väljendavad nad selgelt, kellele nad on lojaalsed, keda toetavad, kelle poole hoiab nende süda, keda peavad selles maailmas õigeks.

Ja isegi kui nad ei tea, mida nende teguviis Eestis tähendab, saavad nad selles süüdistada ainult iseennast. Meie saame neid süüdistada selles – peame saama neid süüdistada selles, kui riigikogu ükskord ometi endas otsustusjulguse üles leiab –, et nad toetavad Venemaa sõda Ukrainas. See toetus on samamoodi rünnak inimsuse vastu.

Kaitsta ja õigustada memmekesi lihtsalt sellega, et nad on kellegi arvates memmekesed, ei ole õigusriigile kohane, sest õigusriigis peavad kõik, nii käekotiga memmekesed kui ka madrusesärgis onukesed, olema seaduse ees võrdsed.

Kui Eesti riik ei suuda end kehtestada memmekeste üle, siis kuidas võib loota, et ta suudab vastu seista palju tugevamatele vastastele?