Mingi roll paistab olevat, sest juba kõlavadki poliitikute seast populistlikud hüüded, et nüüd sõja valguses peame ruttu-ruttu vene koolid viima üle eestikeelsele haridusele. Need pursked on kahepalgelised: mis üleviimisest me räägime, kui tegelik poliitiline tahe seda teha puudub.
Eestis on puudu õpetajatest – puudus on tohutu. Iseäranis suur on eesti keelt oskavate õpetajate puudus vene koolis. Ja eestlased ei taha tulla õpetama vene kooli. Korduvalt olen kutsunud oma tuttavaid õpetama venekeelsesse kooli, kuid valitakse eesti kool, kuna seal tuntakse end kindlamalt. Kui võrrelda eesti ja vene õppekeelega koolide PISA-testide tulemusi, siis erinevus on lugemises ja loodusainetes üle 40 punkti ja matemaatikas veidi üle 30 punkti. PISA-testide koostajate hinnangul võrdub 40-punktine tasemeerinevus umbes ühe õppeaastaga, seega alustavad vene emakeelega õpilased iseseisvat elu mahajäämusega ja selle tõttu on nende tuleviku väljavaated kehvemad. Kehvemad väljavaated realiseeruvad halvemate karjäärivõimalustena, kehvema sissetulekuna ja seeläbi on inimlikult täiesti arusaadav nende pettumus riigis ja süsteemis, mis neid üles kasvatas ja milles nad peavad edaspidi hakkama saama.