Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Ergma: riigi kohus on oma kodanikke mitte unustada

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Merike Teder
Copy
Riigikogu esimees Ene Ergma.
Riigikogu esimees Ene Ergma. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigikogu esimees Ene Ergma tõi Pika Hermanni torni lipu heiskamisel peetud pidupäevakõnes esile, et  okupatsioonide ajal Eesti Vabariigi taastamise nimel tegutsenuid tunnustades näitas parlament, et riigi moraalne kohus oma kodanike ees on neid mitte maha vaikida ega unustada.

Tere hommikust, armas Eesti rahvas!

Üks aastaring on jälle täis saanud ja käes on Eesti riigi sünnipäev. Eesti on astunud oma kolmandasse aastakümnesse pärast iseseisvuse taastamist. Kõik need aastad oleme tähistanud oma riigi sünnipäeva 24. veebruari päikesetõusul piduliku lipuheiskamisega Pika Hermanni torni. On meeldiv, et see traditsioon on kinnistunud ja inimesed saavad sellest osa nii siin, Toompeal, kui ka kodus televiisori ees.

Traditsiooni sünd ja selle hoidmine on noore riigi jaoks oluline. Need, kes elasid Eestis Nõukogude okupatsiooni ajal, teavad hästi, kui tähtis oli meile siis laulupidude traditsioon, mis sai alguse eestluse ärkamise ajal. Selle jätkamine hoidis meie hinges vabadussoovi, mis meie kõigi rõõmuks realiseerus, Eesti sai vabaks.

Riigikogu võttis eelmisel nädalal vastu avalduse, milles tunnustas oma kodanikke, kes tegutsesid okupatsioonide ajal Eesti Vabariigi taastamise nimel. Nii näitas Eesti parlament, et riigi moraalne kohus oma kodanike ees on neid mitte maha vaikida ega unustada. Eesti iseseisvuse nimel tegutsemise tunnustamine annab ühtlasi käitumisjuhise praegustele ja tulevastele kodanikele otsustavates olukordades valiku tegemisel.

Meie väikese riigi ajaloo kakskümmend iseseisvusaastat on mahutanud nii palju sündmusi, et neist jätkuks kuhjaga rohkemate aastakümnete jaoks. Viimaste aastate arengud on näidanud, kuivõrd on riigid üksteisega seotud. Üha enam hakkab kohale jõudma arusaam, et võlgu elamine tuleb lõppude lõpuks bumerangina tagasi, lüües valusalt mitte ainult neid, kes võlgu võtsid, vaid ka nende lapsi ja lapselapsi, kes peavad võlad tagasi maksma. Meie riiki ei ähvarda pankrot, ent meie inimesed on selle eest maksnud küllaltki kõrget hinda. Aitäh teile mõistmise eest!

Head kuulajad!

Ühiskonnas on üles kerkinud mitmeid probleeme, mis vajavad laiapõhjalist arutelu. Dialoog, arukas mõttevahetus, kus inimesed arutlevad üksteist kuulates ja üksteise seisukohtadest lugu pidades, võib viia parima lahenduseni.

Konstruktiivset kriitikat ei ole põhjust karta ka siis, kui arvustatakse seadusandlikku kogu ja valitsust. Kahjuks on mõned Riigikogu liikmed andnud kriitikaks põhjust. Pean silmas avaliku õiglustundega vastuollu läinud juhtumeid. Meil, poliitikutel, alates presidendist ja lõpetades vallavolikogu liikmega, tuleb meeles pidada, et meie positsioon ei anna õigust võtta omaks vanade roomlaste mõtet – mis on lubatud Jupiterile, pole lubatud härjale. Olen veendunud, et just poliitik ise peab olema enda suhtes kriitilisem kui keegi teine.

Lugupidamatus ja üleolek ei too midagi head.

Armsad eestimaalased!

Hoiame oma riiki, oma väikest armast Eestit, ja hoiame inimesi enda ümber. Rõõmustame täna, Eesti sünnipäeval, oleme tänulikud selle eest, mis on hästi ja õigesti.

Head pidupäeva, kaunist sünnipäeva, õnne sulle, Eesti!

Tagasi üles