Taavi Pae ⟩ Õigeusu kirik levib Lõuna-Eestis

Viguriga kaart Foto: Taavi Pae

Kui traditsiooniliselt peetakse Eestit luterlikuks maaks, siis rahvaloenduse andmeil on Eesti hoopis õigeusklik maa. Siinkohal jätame kõrvale asjaolu, et enamik eestimaalastest ei tunnista üldse usku. Meie kultuuritaust on samas siiski luterlik ja enamiku eestlaste juured viivad kihelkonnakirikuteni.

Õigeusk on aga Eestis üpris mitmepalgeline. Läbinisti õigeusklikud on setod, kellele religioon on üks osa identiteedist ja põimunud tihedalt nende kultuuriga. Enamiku praegustest Eesti õigeusklikest moodustavad aga pärast II maailmasõda siia sisse rännanud venelased ja nende järeltulijad. Seetõttu on õigeusklikke arvuliselt rohkem just Ida-Virumaal ja Tallinnas.

Kaardipildil näeme tihedat õigeusu kirikute võrgustikku aga Lõuna-Eestis ja Saaremaal. See on seotud 1840. aastatel toimunud usuvahetusliikumisega, mis hõlmas vaid Liivimaa kubermangu. Mitu 19. sajandil ehitatud kirikut on nüüd varemetes ja paljudes kohtades kogudused kas puuduvad või on väga väikesed.