Olev Remsu ⟩ Lihavõtted ja Maarja Magdaleena muna

Olev Remsu. Foto: Erakogu

Umbes viiendal miinussajandil tekkis ratsionalistlik-kriitiline mõtlemine senise müüdilise mõtlemise kõrvale. Imekombel Kreekas, Indias ja Hiinas üksteisest sõltumatult peaaegu ühel ajal.

Kriitiline mõtlemine kahtleks siinkohal: stopp! Selline kokkulangevus on võimatu. Siis kaaluks väheke ning kohendaks oma otsust: vähetõenäoline; müüdiline mõtlemine võiks ehk põhjendada niisugust ratsionalismi koossündimist maailma eri ja üksteisega sidumata otsades taevavõimuga. Mõlemad võivad ju olla õiged, tänaseks ei ole leitud midagi, mis sünkroonsuse ja paralleelsuse hüpoteesi ümber lükkaks. Ja tollest ajast alates on need kaks mõtlemisviisi-maailmataju siiamaani meie teadvuses püsinud koos ning enamjaolt on need teineteist rikastanud. Ja nii juba 25 sajandit. Ratsionalistlik mõtlemine ehk ratio püüab leida ükskõik mis nähtuse käivitaja ning teha siis oma järgmised otsused selle kohta põhjuse-tagajärje liini pidi (ning mitte selle keerulisuses eksida), müüdiline mõtlemine ehk emotio (religio) juhindub elamuslikkusest (ning püüab oma enesetunnet õigesti tunnetada).

Kui keegi kahtleb veidi ja kinnitab kollektiivpalvusel ülestõusmise imet ainult traditsiooni ja kultuurinormide pärast, pole ka midagi viltu, eks me teeme elus paljusid asju sellepärast, et nii on kombeks.