Eero Medijainen ⟩ Vene impeeriumi tõmblused ja 1922. aasta Rapallo leping

Saksamaa kantsler Joseph Wirth (vasakult teine) ja Nõukogude Venemaa välisasjade rahvakomissar Georgi Tšitšerin (paremalt teine) Rapallos 1922. aasta aprillis. Nõukogude Venemaa delegatsiooni kuulus ka Nõukogude Venemaa poolt Tartu rahulepingule alla kirjutanud Adolf Joffe (paremalt esimene). Foto: Saksamaa Riigiarhiiv/ Wikimedia Commons

Enamlased saavutasid 1922. aasta aprillis sõlmitud Rapallo lepinguga olulise diplomaatilise võidu. Ka edaspidi jäi impeeriumi taastamise teel peamiseks lootuseks Saksamaa ja nii on see jäänud tänapäevani, kirjutab Tartu Ülikooli uusima aja professor Eero Medijainen.

Paljud inimesed usuvad, et impeeriumide saatus määratakse ära ajaloo seaduspärasustega. Arvatakse, et iga impeerium läbib oma tõusu, laienemise etapi ja jõuab võimete piirideni, et seejärel alla käia ning koguni laguneda. Sellise maailmavaate toetuseks tuuakse näiteks reeglina Rooma impeerium ja harvem veel mõni teine näide. Kas lõpu eeltingimuseks on teine impeerium või muu jõud, seda täpselt ei teatagi.

19. sajandil algas USA toetusel Hispaania impeeriumi allakäik. Esimese maailmasõja lõpul said otsa Saksa, Austria-Ungari ja Osmanite impeeriumid. Võitjate – Suurbritannia ja Prantsusmaa impeeriumide allakäigule pandi samuti alus juba Esimese maailmasõja lõpul. Seda koos uue peibutise – rahvaste enesemääramise õiguse loosungi püstitamisega.