Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

Rahvastik Mihkel Servinski ja Rivo Noorkõiv: rahvastikupoliitika vajab eesmärgi ja tegevuste kooskõla (2)

Kaks kolmandikku eestlastest Eestis elab neljas maakonnas, neist omakorda lõviosa Harju- ja Tartumaal. Pildil Tartu laululava tänavu veebruaris.
Kaks kolmandikku eestlastest Eestis elab neljas maakonnas, neist omakorda lõviosa Harju- ja Tartumaal. Pildil Tartu laululava tänavu veebruaris. Foto: Kristjan Teedema

Riigi strateegias "Eesti 2035" on esimese arenguvajadusena välja toodud rahvastik, kuid konkreetsemate tegevusplaanide osas valitseb suur killustatus, kirjutavad Pere Sihtkapitali juhatuse liige Mihkel Servinski ja regionaalarengu ekspert Rivo Noorkõiv.

Rahvastiku käekäiku puudutavates aruteludes kerkib sageli küsimus, kas Eestil on toimiv rahvastikupoliitika. Teisisõnu, kas on seatud eesmärgid ja paika pandud tegevused, mille sihiks on rahvaarvu, rahvastiku demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamine, et kindlustada rahva kestmine vastavalt põhiseaduses sõnastatule. Selguse saamiseks võtsime vaatluse alla tähtsamad riiklikud arengudokumendid.

Eesti kõige uuemas pikaajalises strateegias "Eesti 2035", mille Riigikogu võttis vastu 12. mail 2021, kaardistatakse Eesti arenguvajadused, seatakse viis peamist eesmärki riigile ja rahvale järgmiseks viieteistkümneks aastaks ning määratletakse nende saavutamiseks vajalikud muutused. Strateegia aluspõhimõtteid käsitlevas osas on öeldud, et arengukavaga seatud sihtideni jõudmise aluseks on riik, kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Samuti on seal öeldud, et Eesti rahvastiku kestmiseks väärtustatakse lapsi ja nende olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi.

Tagasi üles