Sofi Oksanen ⟩ Kes tahes võis olla äraandja

Sofi Oksanen Foto: Toni Härkönen

Märtsis ilmus Venemaa Soome suursaatkonna Twitteris palve, milles ärgitati teatama Vene kodanikke ja vene keelt emakeelena kõnelejaid puudutavast diskrimineerimisest ja vihakõnest. Riigi esindused on esitanud samasuguseid palveid ka mujal. Avaldused on osa Venemaa kaasmaalaspoliitikast, mille eesmärk on siduda välisvenelased oma «ajaloolise kodumaaga» ja «kaitsta» nende õigusi, kirjutab Sofi Oksanen järgmises kaasmaalaste poliitikast ja deputiniseerimisest kõnelevas loos.

Et meil oli sugulasi Nõukogude Liidus ja minu ema oli Soomes elav eestlane, kuulusime omal ajal vastavasse survestatavasse ringkonda ega saanud vältida selle psühholoogilist mõju vaatamata sellele, et me ei osalenud ametlikel sõprusüritustel. Soomes oli Nõukogude Liidu seltsimehelik tegevus au sees ja hästi rahastatud. Iseseisva Eestiga seotud ametlik tegevus polnud jällegi võimalik. Eesti Vabariigi ja Soome vahelised suhted oli lõpetatud, kui jõustusid Nõukogude Liidu ja Soome vahelised rahutingimused pärast Jätkusõda. Sõprusühingute kaudu teatas Nõukogude Liit meile, milliseid seisukohti ja käitumist riik meilt oma piiridest väljaspool ootas. Reisilubade ja Nõukogude Eestis elavate sugulaste tõttu pidime alluma distsipliinile.