ARVAMUS ⟩ Olev Remsu: Ungari ja Venemaa – ohtlik mäng

Olev Remsu FOTO: Erakogu FOTO: Erakogu Foto: Erakogu

Ungari ja Venemaa on oma ajaloos väga vähe aega olnud demokraatlikud ja seega pole kumbki ka tõeliste väärtuste eest väljas, nendib kirjanik Olev Remsu.

Ungari on viimasel paarisajal aastal läbi elanud aina kaotusi ja kaotusi, alati on oldud valel poolel. Esimesest maailmasõjast võeti osa Austria-Ungari kaksikriigina, teisest iseseisvana. Tulemus: kaks lüüasaamist, jäädi ilma kahest kolmandikust oma territooriumist.

1956. aastal puhkes rahvuslik (mitte demokraatlik) N. Liidu vastane ülestõus, mille N. Liit julmalt ja veriselt maha surus. 1848. aastal oli juhtunud peaaegu sama lugu Austria-vastase ülestõusuga, ainult et selle uputas verre Vene tsaar Nikolai I. Lisaks sõdadele lisandub veel kaks kaotust, aga sedapuhku on olnud mõlemad üritused kiiduväärsed. 1867. aastal välgatas ungarlastel viivuks võimalus taastada oma tuhandeaastane iseseisev riik, aga kummalisel kombel eelistas kohalik aadelkond (ainus soome-ugri rahvastel) kaksikmonarhiat Austria all, teist võimalust ei ärgitatudki.