JUHTKIRI ⟩ Keeleõppest saagu töö

Urmas Nemvalts joonistab. Foto: Urmas Nemvalts

• Riik peab looma võimalused intensiivseks keeleõppeks
• Keeleõpe ei ole kindlasti vaid selle suve teema
• Pikemas perspektiivis hakkavad sõjapõgenikud panustama meie ühiskonda

Põgenikel on praegu kolm põhiküsimust: kuidas leida kodu, lastele kool ja endale töö. Eesti keele oskus on kooli ja töö puhul keskne tegur. Seetõttu on tõhusa eesti keele õppe korraldamine pagulastele Eesti riigi järgmise poole aasta lahinguülesanne.

Lähiperspektiivis on sõjapõgenikud lisakoorem meie sotsiaalsüsteemile, kuid erakordsed ajad nõuavad erakordseid pingutusi. See pingutus on vajalik Ukraina võidu heaks.

Pikemas perspektiivis hakkavad sõjapõgenikud panustama meie ühiskonda täpselt samamoodi, nagu omal ajal said paadipõgenikud osaks näiteks Rootsi ühiskonnast. Loodame vaid, et Ukraina põgenikel ei tule võitu ja tagasipöördumist oodata sama kaua. Ka sel juhul, kui tagasi pöörduda õnnestub juba mõne kuu möödudes, on inimestele selle aja jooksul vaja mõtestatud tegevust. Oma korterisse üksindusse jäämine oleks halb kõigile.

Mõnel pool on avaldatud arvamust, et Ukraina pagulastele tuleks keeleseaduse nõudeid leevendada, et nad saaksid kiiremini tööellu kaasatud. See ei ole hea mõte.

Eesti keelepoliitikat on läbi Eesti taasiseseisvusaja kolme aastakümne iseloomustanud põhimõtete järjepidevus, kuid leebus ja inimkesksus nende põhimõtete rakendamisel. Keeleseaduse nõudeid ei ole muudetud leebemaks, kuid inimestele ja institutsioonidele on antud korduvalt ajapikendust nõuete täitmiseks.

Järgneva poole aasta jooksul peaks pagulaste esimene eesmärk olema õppida eesti keelt.

Samasugust paindlikku põhimõttekindlust on vaja ka praegu. Keelenõuded on kõigile ühesugused ja need tuleb täita. Kuid riik peab tegema kõik endast oleneva, et inimesed saaks iseseisvaks toimimiseks vajaliku keeleoskuse võimalikult ruttu kätte.

Probleemi tuleb lahendada kompleksselt. Järgneva poole aasta jooksul peaks pagulaste esimene eesmärk olema õppida eesti keelt. Riik peab looma võimalused intensiivseks keeleõppeks – ja keeleõppest saagu pagulaste esimene töö. See peab olema piisavalt intensiivne, et esmase õppe järel suuta iseseisvalt eestikeelses keskkonnas toime tulla ja endale päris töö leida.

Tänases lehes on ülevaade pagulaste kohanemisest. Algtaseme keeleõppeks on kuulutatud välja 3,75 miljoni euro suurune riigihange 10 000 pagulasele 100 tunni mahus. See toimuks suvekuudel, kui koolid on vabad ja õpetajaid on kergem leida.

100 tundi õppetööd kolme kuu jooksul on umbes üks-kaks tundi päevas. Seda on täiskoormuseks liiga vähe. Kolme kuu jooksul oleks võimalik läbida kuni 400-tunnine intensiiv­õpe, millega saaks omandada madalama kesktaseme keeleoskuse.

Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja leida niihästi lisarahastust kui ka rohkem õpetajaid. Õpetajate puudus on võibolla suuremgi probleem, eriti sügisel, kui algab kool. See tähendab, et juba suvel tuleks juurde täiendkoolitada ka eesti keele õpetajaid, et katta õpetajate vajadust sügisel ja talvel. Keeleõpe ei ole kindlasti vaid selle suve teema.

Praegu käib põgenike vastuvõtmine entusiasmi ja õhinaga, kuid inimressurssi ja raha kestlikuks tegevuseks napib. Võib öelda, et otsustajad ei ole olukorra tõsidust veel adunud. Arusaamine peab kiiresti järele jõudma, muidu oleme selles uues kriisis jälle nagu kana takus.