N, 30.03.2023

JUHTKIRI ⟩ 600-aastane sümbol ja visiitkaart

Postimees
600-aastane sümbol ja visiitkaart
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
600. sünnipäeva tähistav Raeapteek Raekoja platsil.
600. sünnipäeva tähistav Raeapteek Raekoja platsil. Foto: Madis Veltman
  • Raeapteek on ühtlasi Eesti mitmekihilise ajaloo sümbol
  • Kolumbus avastas Ameerika 70 aastat pärast Raeapteegi esmamainimist
  • Raeapteeki on külastanud ka Prantsusmaa president Emmanuel Macron

Tallinna 600-aastane rae­apteek näitab traditsioonide jõudu ja ühtlasi vajadust neid elus hoida. Eesti võib olla uhke oma ajaloopärandi üle.

Tänases Postimehes annab ajaloolane Inna Jürjo ülevaate raeapteegi loost, nentides, et raeapteek polnud pelgalt apteek, vaid täitis keskaegses Tallinnas ka muid rolle. «Nii või teisiti tuleb Tallinna raeapteeki pidada vanimaks, täpsemalt juba vähemalt 600-aastaseks apteegi nime all tegutsevaks ettevõtteks Eestis,» lisab ta.

Väärika vanusega raeapteek on tegelikult Eesti mitmekihilise ajaloo sümbol ja näide, et sõdadest ja okupatsioonidest räsitud maal on ka võimalik järjepidevalt tegutseda. On õigupoolest ime, et Tallinna vanalinn ja raeapteek ühes sellega on peaaegu terviklikult säilinud. Raeapteegi kohta võib öelda ka, et napilt pääsenud, arvestades, et 1944. aasta märtsipommitamisel tabas pomm raeapteegile suhteliselt lähedal asunud vaekoda. Peame meenutama ka praegust Ukraina sõda, mis on näidanud, kuidas terved linnasüdamed ja elamukvartalid on muutunud rusuhunnikuks.

Muidugi leidub Euroopas ja mujal maailmas vanemaid nähtusi ja ehitisi kui aastast 1422, mil raeapteeki esimest korda kirjalikes allikates mainitakse, ent 600 aastat on siiski päris pikk aeg. Meenutagem, et Kolumbus avastas Ameerika 70 aastat pärast raeapteegi esmamainimist. Soome pealinn Helsingi asutati 1550. aastal ehk 128 aastat hiljem. Peterburi 1703. aastal ehk 281 aastat hiljem.

Sestap on meie ja meie järeltulijate kohus käia Tallinna vanalinnaga, sealhulgas Raeapteegiga, ümber hoolikalt ja ettevaatlikult.

Liiatigi on apteek kui selline mänginud olulist rolli ka eesti kultuuriloos. Nii oli «Kevade», «Suve» ja teiste Tootsi-lugude autor Oskar Luts ise apteegis tööl. Kusjuures tema Tootsi-lugude üks muhedamaid ja elutargemaid tegelasi on apteeker ja paljude oluliste dialoogide pidamise koht apteek. Palamuse laadal on Tootsi-lugude apteegist tuntud «Punsli eli» olnud aastaid üks populaarsemaid tooteid.

Raeapteegis seevastu pakutakse legendaarset punasest veinist ja vürtsidest valmistatud eliksiiri nimega klarett juba 1467. aastast peale. Sellel joogil arvatakse olevat imeline tervendav mõju. Kes teab, ehk ongi? Ajaloo hõng on sel aga kindlasti.

Apteegi roll sai uue hingamise Indrek Hargla krimiromaanidega, mille peategelane on nutikas apteeker Melchior. Raeapteegi 600. sünnipäevaga langeb ajaliselt kokku ka Hargla Melchiori-sarja esimesel romaanil põhineva filmi väljatulek. Paremat viisi raeapteegi sünnipäeva tähistada on raske ette kujutada.

Aga raeapteek on teeninud Eestit ka visiitkaardina. Näiteks külastas raeapteeki 2017. aastal Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal Prantsusmaa president Emmanuel Macron, kes on homme silmitsi Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooruga.

Tallinna raeapteek ja vanalinn tervikuna tõestavad selgelt, et Eesti kuulub Euroopasse. Meil on, mille üle uhke olla. NATO kunagine peasekretär Manfred Wörner olevat öelnud, et Tallinna vanalinn on Eesti parim diplomaat teel NATOsse. See tõdemus muutub Ukraina sõja valguses üha tähtsamaks.

Sestap on meie ja meie järeltulijate kohus käia Tallinna vanalinnaga, sealhulgas raeapteegiga ümber hoolikalt ja ettevaatlikult. Järgmised 600 aastat seisavad ees.

Märksõnad
Tagasi üles