HARIDUS JA TEADUS ⟩ Igor Kopõtin: sõjateaduslik mõtlemine on üks Eesti riigikaitse alustest

Norra, Lõuna-Korea, Šveitsi, Iisraeli, Soome, Gruusia ja Ukraina esindajad jagasid oma kogemusi ja praktikaid ajateenistuse ning reservarmee organiseerimisel. Foto: Margus Ansu

Nüüdisaegse Eesti rahvusliku sõjateooria arengu jaoks on oluline sünteesida Eesti riigikaitse ajalooline kogemus sõjaeelse Eesti Vabariigi kontekstis. See on vajalik mõistmaks, milliseid vigu tehti Eesti riigikaitse ülesehitamisel kahe ilmasõja vahel, et Eesti kaitsevägi ei olnud Teiseks maailmasõjaks valmis ning oli sunnitud valima relvastatud vastupanu asemel alistumise, kirjutab sõjaajaloolane Igor Kopõtin.

Sõjaajalugu uurib sõjandust ja mineviku relvakonflikte inimkonna üldise arengu kontekstis ning nende mõjusid ühiskonnale, kultuurile ja majandusele ning ka nendest tulenevaid muutusi kohalikes ja rahvusvahelistes suhetes. Traditsiooniliselt jaguneb sõjaajalugu sõdade ajalooks ning sõjakunsti ajalooks. Kui esimene keskendub sõdade uurimisele, siis teine uurib sõjalist mõtlemist läbi ajaloo.