Päevatoimetaja:
Mart Raudsaar

ARVAMUS Riho Terras: Ukraina vajab ründerelvi – kohe! (3)

Riho Terras.
Riho Terras. Foto: Madis Veltman
  • Ukraina vajab suurel hulgal ründerelvi ja moona
  • Venelased juba teostavad Ukrainas genotsiidi ja teostavad ka edaspidi
  • Putin tahab endiselt Euroopa julgeolekuarhitektuuri oma käe järgi ümber teha

Sõda ja vägivald Ukrainas ei lõppe enne lääne sekkumist Ukrainale ründerelvastuse andmisega, kirjutab Euroopa Parlamendi liige ja endine kaitseväe juhataja, kindral Riho Terras.

Venemaa on pidanud tunnistama Ukraina relvajõudude tugevust ja kasutab nüüd oma eesmärkide saavutamiseks massrünnaku taktikat ühel suunal. Sellega kaasnevad jõhkrad tapatalgud, mis saavad olema võrreldavad Teise maailmasõja lõpufaasiga. See ei lõppe enne lääne sekkumist Ukrainale ründerelvastuse andmisega.

Igasugused sanktsioonid on sõjategevuse taustal küll tervitatavad, kuid siiski teisejärguline meede ja nende mõju ei ole operatiivne. Jutud sellest, et sanktsioonid toimivad ning annavad tunda paari kuni mõne kuu pärast, on inertsed ja ohtlikud – neil lihtsalt pole kohest toimet lahinguväljal. Kolm esmase tähtsusega asja, mida on vaja, ja kohe, on relvad, relvad ja relvad. Ukraina vajab suurel hulgal ründerelvi ja moona, milleta ei suuda nad Venemaa jätkuvale ning pikaajalisele survele vastu panna. Venelaste taganemine Kiievi ümbruses ei tähenda, et petlik lootus sõja lõpust oleks isegi käegakatsutav. Vastupidi, kõik analüüsid näitavad, et sõda kestab veel pikalt.

Põletatud maa taktika ja inimsusvastased kuriteod on alati olnud osa Venemaa strateegiast.

Väeosade ümbergrupeerumine on sõjapidamise täiesti korraline osa ja Venemaa tegelebki praegu strateegilise taganemise ning uute terviklike üksuste komplekteerimisega.

Fakt on see: venelased juba teostavad Ukrainas genotsiidi ja teostavad ka edaspidi. Seda ei peata ega hoia ära sanktsioonidega, selle õuduse lõpetamiseks on kõige kiiremas korras vaja ründerelvastust kõikidelt lääneriikidelt, aga kindlasti ka kõikidelt teistel sarnaselt mõtlevatelt riikidel.

Põletatud maa taktika ja inimsusvastased kuriteod on alati olnud osa Venemaa strateegiast. Sellega külvatakse hirmu ja terrorit tuhandete kilomeetrite taha. See on sõnum läänele: kui läheb sõjaks, siis teate, mida oodata.

Sellele saab vastata ainult väga selgelt ja metoodiliselt. Alates rahvusvahelistest vahistamismäärustest Vene kõrgeima juhtkonna ja otseselt seotud bandiitide suhtes kuni Vene Föderatsiooni diplomaatide väljasaatmise ning saatkondade sulgemiseni – sest sõjakurjategijaga pole võimalik ega moraalselt kohane dialoogi pidada. Samuti ei piisa sümboolsest Vene kivisöe blokeerimisest, vaid sanktsioonide osas on olulisim Vene gaasitarnete lõpetamine. Kivisütt impordib Euroopa Venemaalt aastas nelja miljardi, gaasi 99 miljardi euro eest. Siiski on kõige olulisem Ukrainale relvade tarnimine. Seda ma kordamast ei väsi.

Ukraina ei sõdi ainult enda vabaduse ja üleüldse püsimajäämise eest, vaid Euroopa ning meie väärtuste eest. Putin tahab endiselt Euroopa julgeolekuarhitektuuri oma käe järgi ümber teha ja Ukraina on selle esimene etapp. Kui lääs võtab jalad kõhu alt välja ning viivitamatult Ukrainat relvatarnetega toetab ja Vene gaasi silmuse kaelast heidab, siis pole Venemaal aastakümneid jõudu, et Putini deržaava projekti jätkata.

Esimese asjana tuleb Ukrainale anda relvi, teisena lõpetada Vene toorme tarned ja agressori majandus täielikult isoleerida. Sõda ei lõppe enne, kui viimne kui üks Vene okupant on Ukrainast lahkunud. Sõda ei lõppe enne, kui Ukraina on võitnud.

Märksõnad

Tagasi üles