ARVAMUS ⟩ Annely Akkermann: meretuulepargid tulevad

Annely Akkermann Foto: Madis Veltman

Tuuleenergia kasutuselevõtt Eestis on takerdunud juba kümme aastat. Kuid 6. aprillil on kavandatud vastu võtta ehitusseadustiku muutmise eelnõu number 430, mis koondab ja täpsustab meretuuleelektrijaamade rajamise regulatsioonid. Aprillis on valitsus lubanud kehtestada merealaplaneeringu ning tuua riigikokku eelnõu tuulikutega kaasnevate keskkonnamõjude hüvitamiseks. Seega on jaanipäevaks lootust umbsõlmed lahti harutada, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni liige Annely Akkermann (Reformierakond).

Tuuleenergia kasutuselevõtt Eestis on takerdunud juba kümme aastat. Kuid 6. aprillil on kavandatud vastu võtta ehitusseadustiku muutmise eelnõu number 430, mis koondab ja täpsustab meretuuleelektrijaamade rajamise regulatsioonid. Aprillis on valitsus lubanud kehtestada merealaplaneeringu ning tuua riigikokku eelnõu tuulikutega kaasnevate keskkonnamõjude hüvitamiseks. Seega on jaanipäevaks lootust umbsõlmed lahti harutada.

Eesti keelekasutuses on sõnal «tuul» olnud pigem negatiivne tähendusvarjund. Tuule tagaajamist on peetud tühja vaeva nägemiseks ja tuule püüdmist asjatu lootuse hellitamiseks. Eesti keele seletav sõnaraamat tuletab siiski meelde, et tuule tiibade alla saamine tähendab hoogsat edenemist ja hüva pärituul paneb vene lendama nagu kuuli.