ARVAMUS ⟩ Eino Rantanen: Eesti vajab vaimset riigikaitset

Kaitsetahte aluseks on armastus kodu, lähedaste ja Eestimaa vastu. Pildil vabadussõja monument «Kalevipoeg». Foto: Ove Maidla

Rääkides Eesti kaitsevõime lünkadest kerkivad tihtipeale esile eelkõige materiaalsed puudujäägid. Need lünkade likvideerimine nõuab kohest tegutsemist ja lisarahastust. Samas tuleb meeles pidada, et ka suurest kaikast pole kasu, kui keegi sellega ei vehi, kirjutab noorteühenduse Sinine Äratus juhatuse esimees Eino Rantanen (EKRE).

Marssal Mannerheim ütles omal ajal, et kindlustustest, suurtükkidest ja välisabist pole kasu, kui tavaline soldat ei tunneta, et just tema kaitseb oma kodumaad. Sarnaselt tõdes ka saksa autor, filosoof ja kahe ilmasõja veteran Ernst Jünger oma autobiograafilises teoses «Im Stahlgewittern» (Terasäikeses), et piisavalt motiveeritud sõdur suudab kaitsta ka kõige lootusetumana tunduvat positsiooni. Lühidalt öeldes, kaitsetahe on sama tähtis kui kaitsevõime, kui mitte tähtsam. Selle väite paikapidavust on äsja korduvalt tõestanud ukrainlaste vapper vastupanu, mis kestab juba poolteist kuud. Nii on ka meie riigikaitse üks võtmeküsimus rahva kaitsetahe ning selle hoidmine ja suurendamine.

Kaitsetahe on sama tähtis kui kaitsevõime, kui mitte tähtsam. Seda on äsja korduvalt tõestanud ukrainlaste vapper vastupanu. Ka meie riigikaitse üks võtmeküsimus on rahva kaitsetahe ning selle hoidmine ja suurendamine.