ARVAMUS ⟩ Kaido Pihlakas: relvaseadus tuleb muuta karmimaks

Kaido Pihlakas, emeriitadvokaat ja reservkapten (Isamaa) Foto: Toomas Huik

Kehtiv relvaseadus võib luua ohuolukordi Eesti julgeolekule, sest seniajani ei ole erinevatel põhjustel ja ettekäänetel osutunud võimalikuks jõustada seadusemuudatust, mis ohu tekkimise põhjused välistaks, kirjutab emeriitadvokaat ja reservkapten Kaido Pihlakas (Isamaa).

24. veebruari varahommik muutis oluliselt elukorraldust ja julgeolekut Euroopas, kui Venemaa alustas peale pikaajalist ettevalmistust Ukrainas sõda riigi iseseisvuse lõpetamiseks ja rahva sõltumatuse ja iseolemise tahte murdmiseks. Kremli eliit ei ole oma eesmärke varjata püüdnud ning president Putin on neid küüniliselt kinnitanud isegi rahvusvahelistel kohtumistel, nagu 2008. aasta aprillis NATO tippkohtumisel. Venemaa suurriiklike eesmärkide agressiivse jätkamise kavatsust kinnitas Putin 18.03.2022 Lužniki staadionil korraldatud rahvarohkel üritusel nn Krimmi Venemaaga taasühendamise kaheksandal aastapäeval.

Agressiivne suurriiklik poliitika on Venemaale omane olnud läbi aegade, sõltumata kehtivast riigikorrast, ning selle kandvaks jõuks on oma ülevõimu sõjaline kehtestamine naaberriikides, millele eelneb oma rahva järjekindel mõjutamine valede ja vaenuga, et õigustada oma vallutusi. Sellist vaenulikku poliitilist hoiakut on Kreml järjekindlalt rakendanud ka nii Eesti kui teiste Balti riikide suhtes. Kasutades meie demokraatlikku riigikorraldust, sõna- ja meediavabadust, kasutades võimalust oma meediakanalite kaudu mõjutada meie venekeelset elanikkonda. Samas võimaldab Eesti demokraatlik riigikorraldus ja seadustik isikutel, kes ei ole Eesti kodanikud või on meie riigi suhtes vaenuliku Venemaa kodanikud, omada teatavas osas meie kodanikega võrdseid õigusi, kuid mitte kohustusi.