JUHTKIRI ⟩ Soss-seppade eelnõu pani vaenukõne ja sõjasümbolid ühte patta

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Soss-sepad panid vihakõne ja sõjasümbolid ühte patta
• Butša järel tuleb Z ja Georgi lint keelata
• Vastuolusid esile kutsuv eelnõu hägustab julgeolekut

Oht, et agressiooni toetavate sümbolite avaliku eksponeerimise keeld võib riigikogus toppama jääda, annab aimu poliitilisest soss-seplusest ja mõne poliitiku nõrgast julgeolekutunnetusest.

On arusaadav, et seekord tuleb 9. mai Ukraina sõja tõttu teisiti. Sestap on loogiline, et Venemaa agressiooni keelustavad sümbolid nagu Z-täht või Georgi lint tuleb ära keelata. Eriti pärast Butša veresauna oleks moraalselt täiesti kohatu lehvitada avalikult samu sümboleid, mida kasutavad Vene armee mõrtsukad Ukrainas. Et Eesti on õigusriik, ei saa inimesi suvaliselt pokri pista, vaid politseil peavad olema tõhusamaks tegutsemiseks abiks seadused. See kõik on vägagi mõistetav.

Edasi kippus poliitikuil fookus kaduma ja eelnõu teekond takerdus. Millegipärast tundus valitsuskoalitsiooni poliitikutele paslik pista seaduseelnõusse ka sisse vaenukõne kriminaliseerimine, mis varem on tekitanud ühiskonnas lõhesid. Kui vahepeal tundus, et Ukraina sõda suudab Eesti poliitikud laias laastus liita, siis praeguse eelnõu varjus on erimeelsused selgelt näha. Koroona ja vaktsineerimisega tekkinud lõhed peaksid samas olema kõigil hästi meeles.

Poliitilise valearvestuse märgid seisnevad selles, et kui valitsuspartnerid esitasid eelnõu riigikogule, ei tulnud sellele taha Keskerakonna fraktsioon, rääkimata opositsioonist. 

Paistab, et mõne Eesti poliitikuni pole jõudnud teadmine, mille järgi tähendab Ukraina sõda pöördumatuid muutusi ja ka Eesti välise julgeolekukeskkonna halvenemist.

Irooniaga võib märkida, et vaenukõne on midagi, mis vabastab riigikogu kummitempli seisusest, kuhu see oli langenud koroonapiirangute ja vaktsineerimise kehtestamisega seoses. Ent see vabastus ei pruugi saabuda, kui eelnõu lihtsalt tagasi lükatakse ja riigikogu lõppkokkuvõttes midagi ei otsusta.

Vaenukõne panemine eelnõusse tähendab ikkagi Reformierakonna oma poliitilise agenda edasiajamist. Kuid kui agressiooni toetava sümboolika puhul võib rääkida poliitilisest konsensusest, siis vaenukõne kriminaliseerimisel säärane selgus ei valitse.

Samasugune vastutus lasub Keskerakonna poliitikuil, kes valitsuse tasemel suutsid väidetavalt eelnõus kokku leppida, aga riigikogu Keskerakonna saadikud väljendasid eelnõu suhtes vastuseisu. Jääb järeldada, et kas Keskerakonna valitsuse liikmed ei suuda mõista oma erakonnakaaslasi riigikogus või valitseb Keskerakonna sees infosulg või on erakonnasisene poliitiline võitlus nii kuum, et paistab välja ka mujale.

Kui siia lisada kuulujutud, nagu kaalunuks Keskerakond valitsuse väljavahetamist, saab tants praeguse eelnõu ümber selgema pildi. Valitsuse usaldusväärsust on vaja lõhkuda mis tahes hinnaga.

Paistab, et mõne Eesti poliitikuni pole jõudnud teadmine, mille järgi tähendab Ukraina sõda pöördumatuid muutusi ja ka Eesti välise julgeolekukeskkonna halvenemist. Kuid kui välise julgeolekukeskkonna muutmiseks saab Eesti ise väga vähe ära teha, siis sisemiseks julgeolekuks võiksid Eesti poliitikud panustada mõistlikult ja energiliselt ning töötada ühisosa leidmise nimel. Paraku on agressiooni toetavate sümbolite avaliku eksponeerimise keelu eelnõu näol vähe pistmist mõistlikkusega.