ARVAMUS ⟩ Voldemar Tomusk: teadus, poliitika ja demagoogia Eesti kõrghariduses

Haridussotsioloog Voldemar Tomusk FOTO: Erik Tomusk Foto: Erik Tomusk

Mida teha Eesti kõrgharidusega, kus on kasutusel demagoogia, väärarusaamad ja lihtsalt asjatundmatus, sellest kirjutab haridussotsioloog Voldemar Tomusk. 

Hiljutises juhtkirjas võrdleb Postimees olukorda Eesti kõrghariduses Mariupoli piiramisega Vene vägede poolt. Selline artikkel pole kindlasti mitte kohane ei nõrganärvilistele ega ka elava kujutlusvõimega lugejatele. Pole välistatud, et mõnegi lugeja vaimusilma ette ilmuvad ülikoolihooned, mida piirab, pommitab ja valimatute vahenditega hävitab Eesti Vabariigi valitsus. Siinkirjutaja tagasihoidliku arvamuse järgi on tegemist sündsuse piire ületava kirjutisega, mille avaldamine Postimehe, Eesti Vabariigi juhtiva päevalehe kui institutsiooni seisukohana on sobimatu. Meil võivad küll olla erinevad arvamused Eesti kõrghariduses toimuvast, kuid selle võrdlemine rahuliku elanikkonna valimatu tapmisega hullunud agressori poolt on kohatu.

Nagu demagoogia puhul ikka, juhib ka nimetatud artikkel lugeja tilgale tõele toetudes räigelt valedele järeldustele. Ma nõustun sellega, et vabariigi valituse lauale pandud rahaga on võimatu olemasolevat kõrgharidussüsteemi normaalsel tasemel käigus hoida. See ei tähenda aga, et valitsus on kõrghariduse süstemaatilise hävitamise endale eesmärgiks seadnud. Samuti ei tähenda see seda, et väljapakutud rahaga ei ole võimalik Eesti rahva ja riigi vajadust kõrghariduse järele vähemalt mõistlikule lähedasel tasemel täita. Ma ei imestaks üldse, kui sügise saabudes oleks laual vähem raha kui see, mille poisid (st rektorid) üht naisterahvast (valdkonna ministrit) kahvli otsa ajades tagasi lükkasid. Viimase protsessi dünaamika on küll nii selge, et ei teagi kohe, kas nutta või naerda või kellele osalistest siin kaasa tunda. Ukraina sõja ning selle otseste ja kaudsete mõjude valguses teatud kulud kasvavad ning kogu seda raha ei saa lihtsalt veoautodega trükikojast tuua. Struktuursed muudatused näivad olevat vältimatud. Praegu aga puuduvad meil piisavad teadmised Eesti kõrghariduse toimimisest, et selles vajalikud muutused teha rahva ja riigi eksistentsiaalseid huve ohtu seadmata.