Kuku raadio saate «Keskpäevatund» 2. aprilli episoodis keskenduti vaenuliku sümboolikaga võitlemisele, aga ka mitmele muule teemale. Saatejuhtideks olid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg.
Saate lõpus jõuti Ukraina põgenike olukorrast Eestis rääkides välja Eesti sõjatööstuse olukorrani.
«Üsna nukrad on need lood, kui põgenikud kõnelevad, kuidas neile vaat et miinimumpalka - kui sedagi - makstakse. Sedagi mustalt ning nad pole seda kätte saanud ja loodavad, et saavad,» nentis Strandberg. Teistpidi on meil olemas ettevõtted, kes - nagu Strandberg osutas - ütlevad, et nad on Eesti kaitsetööstuse selgroog. «Kui me võtame mingid vanad filmikaadrid ja lood sellest, kuidas mehed (on) sõjas ja naised tehastes tootsid relvi, laskemoona ja muud sellist, siis ma mõtlesin, kui keeruline võiks olla 10 000 inimesele siin kohapeal - ka meie enda eesmärke silmas pidades - ühe või teise relvasüsteemi või laskemoona tootmise käimapanemine.»
Üks on Strandbergi sõnul selge: selle turg on Ukrainas olemas. «Ja nad ei palu abi, vaid majanduslikul moel ostavad seda, millega nad sõda peavad. Olen mõelnud, et olgu need Saabi ja Suurbritannia ühistöös tehtavad tankitõrjerelvad või siis Raytheoni ning Lockheed Martini Javelinid. Kui keeruline see siis on juba kümmekond või rohkem aastat tootmises olnud seadmete Eestis tootmist käima panna? See on inimtöömahukas asi, robot seda kokku ei pane. Kas see võiks olla lahendus, et me tõesti organiseeritult (arendaksime) - meil on inimesed olemas, kes ütlevad, et nad veavad kaitsetööstust,» lausus Strandberg ning rõhutas, et me ei räägi arendusest, vaid tootmisest.