N, 7.07.2022

KESKPÄEVATUND ⟩ Eesti peaks ukrainlaste huvides panema suurema rõhu meie kaitsetööstusele

Kuku Raadio
Eesti peaks ukrainlaste huvides panema suurema rõhu meie kaitsetööstusele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
Javelin
Javelin Foto: /Cover Images/US Army

Kuku raadio saate «Keskpäevatund» 2. aprilli episoodis keskenduti vaenuliku sümboolikaga võitlemisele, aga ka mitmele muule teemale. Saatejuhtideks olid Priit Hõbemägi, Ainar Ruussaar ja Marek Strandberg.

Saate lõpus jõuti Ukraina põgenike olukorrast Eestis rääkides välja Eesti sõjatööstuse olukorrani.

«Üsna nukrad on need lood, kui põgenikud kõnelevad, kuidas neile vaat et miinimumpalka - kui sedagi - makstakse. Sedagi mustalt ning nad pole seda kätte saanud ja loodavad, et saavad,» nentis Strandberg. Teistpidi on meil olemas ettevõtted, kes - nagu Strandberg osutas - ütlevad, et nad on Eesti kaitsetööstuse selgroog. «Kui me võtame mingid vanad filmikaadrid ja lood sellest, kuidas mehed (on) sõjas ja naised tehastes tootsid relvi, laskemoona ja muud sellist, siis ma mõtlesin, kui keeruline võiks olla 10 000 inimesele siin kohapeal - ka meie enda eesmärke silmas pidades - ühe või teise relvasüsteemi või laskemoona tootmise käimapanemine.»

Üks on Strandbergi sõnul selge: selle turg on Ukrainas olemas. «Ja nad ei palu abi, vaid majanduslikul moel ostavad seda, millega nad sõda peavad. Olen mõelnud, et olgu need Saabi ja Suurbritannia ühistöös tehtavad tankitõrjerelvad või siis Raytheoni ning Lockheed Martini Javelinid. Kui keeruline see siis on juba kümmekond või rohkem aastat tootmises olnud seadmete Eestis tootmist käima panna? See on inimtöömahukas asi, robot seda kokku ei pane. Kas see võiks olla lahendus, et me tõesti organiseeritult (arendaksime) - meil on inimesed olemas, kes ütlevad, et nad veavad kaitsetööstust,» lausus Strandberg ning rõhutas, et me ei räägi arendusest, vaid tootmisest.

«Ja tootmist otsitakse ning palun väga - kõik asjad on meile kokku tulnud. Hea tootmise-organiseerimise korral saaksime me tänasel hetkel mitte pelgalt aidata Ukrainat kinkides relvi, vaid müües neid.»

Ka Priit Hõbemägi meenutas, et teises maailmasõjas võideldi suuresti naiste poolt tehtud moonaga - mille tootmisega pahatihti kaasnesid mürgistused - ja selles omakorda on väga karm iroonia. «Kokkuvõttes on naised ja lapsed need, kes saavad kõige rohkem kannatada.»

«Osa meie julgeolekupoliitilisest arutelust erakondade vahel enne järgmise aasta märtsi parlamendivalimisi võiks olla see: kuidas ehitada üles võimsamat sõjatööstust,» võttis Ainar Ruussaar arutelu kokku. Strandberg nõustus temaga: «Meil on seda vaja ja see peaks olema väga mobiilne, hajutatud ja mis kõike veel.»

Märksõnad
Tagasi üles