AK ESSEE ⟩ Martin Ehala: sõda lõpetab kultuurisõjad

Ukraina sõda. Foto: MYKOLA TYMCHENKO

Joe Biden ütles Poolas märtsi lõpul, et lääneriigid pole ammu kogenud sellist ühtsust nagu praegu, seistes vastu Putinile. Ühtsus on siiski näiline, sest sügav probleem, mis muudab meid nõrgemaks kui iial varem, on põhimõtteline lõhe kõigi lääne ühiskondade sees, kirjutab arvamustoimetuse juht Martin Ehala.

See on vastasseis konservatiivsuse ja liberaalsuse vahel, ja kuigi sellest on räägitud ja kirjutatud küllastumiseni, ei ole see kuhugi kadunud. See ei ole ka mingi tühine jauramine ebaoluliste asjade üle, vaid põhimõtteline erisus, millele Putin rajas oma ühendava narratiivi «roiskunud lääne» pealetungist, samas mahitades lääne sisemisi vastuolusid. See on vastasseis, mida ületamata jääb lääs võimetuks Putinile ja Hiinale vastu seisma ja mis võimaldab viimastel leida liitlasi teiste suhteliselt traditsioonilise väärtussüsteemidega rahvaste hulgas.

Lääne nõrkuse põhjused on viimase kolmekümne aasta arengus. See lääs, mis võitis külma sõja Nõukogude Liidu vastu, oli Reagani- ja Thatcheri-aegne lääs, mille traditsioonilised kristlikud väärtused olid paljuski sarnased nendega, mida Putini ideoloogia kannab. On siiski üks fundamentaalne erinevus: Putini režiim on sügavalt kuritegelik. Kuid see kuritegelikkus on olnud varjatud, mis on lasknud lääne liidritel temaga sõbralikult suhelda – alates George W. Bushist, kes nägi Putini silmist, et tegu on väga usaldusväärse mehega, kuni Merkeli ja Macronini, kes ootab Putini kõnet nagu armunu.