Eesti panga värske majandusprognoosi järgi kasvab Eesti majanduse maht eurodes mõõdetuna sel aastal küll üheksa protsenti, kuid et samal ajal võib oodata ka kümneprotsendist hinnatõusu, siis kokkuvõttes tähendab see meie majandusele väikest, arvatavasti 0,4-protsendilist kahanemist.
Üldse on Eesti hinnatõus üks euroala suurimaid ning sellel on kindlasti mõju niihästi majandusele kui ka ühiskonnale laiemalt. Üks kiire inflatsiooni tagajärgi on see, et suureneb varanduslik lõhe jõukama ja vaesema ühiskonnakihi vahel.
Vaesematele võib ka mõneprotsendiline ostujõu kahanemine tähendada seda, et tuleb hakata kokku hoidma vältimatute kulude pealt. Eesti puhul peab arvestama ka seda, et hinnatõus mõjutab tugevamini venekeelset elanikkonda. See võib tekitada rahvuspingeid, iseäranis olukorras, kus Ukraina sõjapõgenikud hakkavad mõjutama tööturgu.
Raske on ennustada kõigi nende tegurite koosmõju, kuid igal juhul tuleks valmistada ette plaan, kuidas vajaduse korral leevendada hinnatõusu neile, kes on majanduslikult kõige haavatavamad. Ja kust leida sellele rahaline kate.
Samal ajal tuleb otsida võimalusi veelgi suurendada kaitsekulutusi, sest Eesti pikaajaline areng on võimalik vaid juhul, kui oleme suutelised ehitama üles nii tõsiselt võetava heidutuse, et meil ei tule seda tegudega tõestama hakata. Geopoliitiline ebakindlus võib hakata pärssima investeeringuid ja seeläbi pikaajalist arengut. Seda peame kindlasti vältima.
Kaitsekulutuste rahastamises oleks vaja ühiskondlikku kokkulepet. Konsensust riigirahanduse prioriteetides uues geopoliitilises olukorras tuleb hakata otsima kohe.