ARVAMUS ⟩ Hendrik Agur: Ukraina õpilased kui võimalus

Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur näeb Ida-Virumaal töötamises suurt arengupotentsiaali Foto: Peeter Lilleväli/Põhjarannik

Ukraina põgenike lapsed peaksid minema eestikeelsesse kooli, leiab Kohtla-Järve gümnaasiumi direktor Hendrik Agur. 

Pommirahe alt põgenenud pered on end sisse seadnud Eestis ning Ukraina õpilaste esimene koolinädal Kohtla-Järve gümnaasiumis on seljataga. Loodud on õppeprogramm, milles nad õpivad mõnesid kursuseid ja aineid koos meie õpilastest gruppidega, näiteks keeled, matemaatika ja kehaline kasvatus, kuid eesti keele algõpet ja ukraina keelt eraldi Ukraina grupina. Eriti uhke tunne on, et ukraina keelt ja kirjandust õpetab meie enda ukrainlannast õpetaja, kes töötab meil kooli loomisest alates juba kolmandat aastat. Igal Ukrainast tulnud õpilasel on oma õpilasmentor ja tugiõpetaja, kes moodustavad uue õppuri turvavõrgustiku, pakkudes tuge, nõu ja lihtsalt inimlikku soojust.

Igapäevaelus me ukraina õpilasi pjedestaalile ei tõsta ja neile eritähelepanu ei osuta. Las õpilased harjuvad koolirutiiniga ning sulanduvad vaikselt ja naturaalselt kooliellu ja ühiskonda. On ju räägitud sellest, et kas siia tulnutel on n-ö pikk või lühike plaan Eestisse jäämiseks. Täna seda keegi öelda ei oska – riiki nipsust üles ei ehita, isegi kui sõda lõppeks homme. Seega on kõigil siia tulnuil tõenäoliselt pigem keskpikk plaan jääda Eestisse, oma elu siin järjele seada ja õpilastel saada hea haridus. Sest kui on haridus ja hea keelteoskus, saab oma eluga igal ajal edasi minna, olgu Eestis või mõnes teises riigis.