PÄEVAKOMMENTAAR ⟩ Martin Ehala: sinikollaseid lilli pronkssõdurile

Urmas Nemvalts joonistab. FOTO: Urmas Nemvalts Foto: Urmas Nemvalts

Viisteist aastat tagasi teisaldati pronkssõdur ning sellele järgnesid suurimad rahutused ja vandaalitsemine taasiseseisvunud Eestis. Praegu on paras aeg leida kõige kohasem viis, kuidas suhtuda 9. mai tähistamisse sel aastal. See on niihästi väljakutse kui ka võimalus, kirjutab arvamustoimetuse juhataja Martin Ehala.

Enne pronksiööd olin ma üks neist teadlastest, kes hoiatas mälestussamba teisaldamisega kaasnevate rahutuste eest ja soovitas leida diplomaatilisem viis probleemi lahendamiseks. Rahutused järgnesidki, kuid mälestusmärgi teisaldamise pikaajalist mõju tuleb tagantjärele hinnata pigem positiivseks.

Esiteks lõppes avalik Eesti «fašismist vabastamise» retoorika ja sellega seotud väljakutsuvad suurvene provokatsioonid. Toimumata jäid ka vene kogukonna radikaliseerumine ning vaenuliku vene erakonna sünd. Seega võib öelda, et jõuline enesekehtestamine oli tookord õigustatud.