ARVAMUS ⟩ Ülle Pind: Varjatud palgainfo soodustab bluffimist

Ülle Pind Foto: Erakogu

Palgavahemike avalikuks tegemisest võidavad kõik, ehkki selle käigu vastaseid võib esialgu leiduda üksjagu. Miks avalikustamise tee on õigem, kirjutab Swedbanki personalijuht Ülle Pind.

Meenutagem, et 2000. aastate alguses oli toonases Hansapangas täiesti avalikult teada, millist palka ühel või teisel ametikohal teenida saab. Huvitav, mis hetkel nii juhtus, et see teadmine meil ära kadus? Tõsi küll, tollane tööturg oli päris raju ja ühel hetkel tuli ka kriis. Küllap kõige selle keskel muutuski palgainfo pigem varjatuks. Kaotasime olulise väärtuse, läbipaistva tööturu.

Üldise ülevaate palgaturust siiski saame: statistikaamet koondab andmeid sektoripõhiselt ja keskmise väärtusena ning tööandjal on võimalik osta sisse või teha ise palgaturu-uuringuid. See aga tähendab, et tööandja on palgaläbirääkimistel selgelt tugevamas positsioonis, sest tal on enamasti rohkem infot. Töövestlustel tuleb peaaegu alati ette pisut kohmakas moment, kui tööandja esitab küsimuse palgaootuse kohta. Ehkki see küsimus pole ootamatu, on kandidaadil ikka kimbatus: kui ta küsib liiga suurt palka, on tal oht kukkuda konkursist välja. Kui ta küsib liiga vähe, siis saab ta ka vastava pakkumise, millelt edaspidi on keerulisem üles liikuda.