ARVAMUS ⟩ Tarmo Soomere: teaduslikud andmed päästavad või hoopiski tapavad

Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere. Foto: Madis Veltman

Ligi kahekümne aasta eest algas radikaalne pööre majanduse alustes. Keskse sõnumi sõnastas aastal 2006 Briti matemaatik Clive Humby: «Andmed on uus nafta.» Praeguseks on selge, et just nimelt andmed on tegelik kõva valuuta, kirjutab akadeemik Tarmo Soomere.

Võib-olla isegi veel kõvem kui aeg, mille millisekundid määravad, kes suudab börsil kasuliku tehingu enne teisi ära teha ja sellega koore riisuda. Sarnaselt vabadusega tunneme andmete tegelikku väärtust siis, kuid neid pole. Nii oli see koroonapandeemia algul. Keegi ei teadnud siis, mis viirus see on, kuidas ta levib, kuidas inimese kehasse sisse murrab, millist pahandust teeb ja kuidas temaga võidelda. Siis oli aeg, mil andmete puudumine, varjamine või isegi nende edasiandmisega venitamine maksis elusid. Teadusmaailmas on andmetel eriline roll, midagi püha graali taolist.

Isegi kehvad andmed on parem kui teadmatus, märkis juba Charles Babbage. Lõviosa teadustööst oleks ilma reaalse eluga sidumata paljas skolastika. Eri teadlased näevad maailma erinevalt, küsivad erinevaid küsimusi ja peavad lahendama radikaalselt erinevaid probleeme. Seetõttu on äärmiselt oluline, et nad jagaksid oma andmeid teistega.