JUHTKIRI ⟩ NATO tugevam idatiib

Urmas Nemvalts joonistab Foto: Urmas Nemvalts

• NATO tugevdab alliansi enda julgeolekut ja aitab Ukrainat edasi
• NATO peasekretäri valimine tekitaks liitlaste seas erimeelsusi
• Lääs peab Venemaa agressiooniga tegelemiseks astuma konkreetseid samme

NATO otsus tugevdada kaitset oma idatiival ning Eesti valitsuse antud lisaraha kaitseministeeriumile – 476 miljonit eurot – annavad lootust, et meie julgeolek on tugevnenud.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg teatas pärast alliansi tippkohtumist eile, et NATO loob uued lahingugrupid Bulgaariasse, Ungarisse, Rumeeniasse ja Slovakkiasse. Peale nende on NATO idatiival juba lahingugrupid Baltimaades ja Poolas.

NATO peab tegelema korraga mitme küsimusega, mis on omavahel muidugi seotud. Üks neist on alliansi enda julgeolek, kus vastuseid on lihtsam leida. Teine, keerulisem küsimus on abi andmine Ukrainale.

Kuid me ei tohi unustada, et NATO ja ka teiste abi Ukrainale on saanud võimalikuks üksnes tänu ukrainlaste südile vastupanule. Kuu aega väldanud sõda on näidanud, et Venemaa välksõja plaan on läbi kukkunud, see aga ongi tähendanud abi andmist Ukrainale.

NATO on üritanud manööverdada end Ukraina abistamise küsimuses kuskile keskele, jäädes maha Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi nõudmistest, kuid minnes samas kaugemale, kui mõni NATO liikmesriik oleks seda soovinud. Küsimus on nüüd, kas sellest piisab või sunnib sõja edasine kulg NATOt Ukrainale rohkem abi andma. USA igal juhul viitas juba vastumeetmetele, kui Moskva peaks kasutama Ukrainas kas tuuma-, bioloogilist või keemilist relva.

Eesti saab jätkuvalt nii NATO-lt kui ka Euroopa Liidult nõuda nende organisatsioonide suuremat abi Ukrainale, sest meil endil on kodus asjad korras.

NATO peasekretär Jens Stoltenberg on näinud end kriisis tegusana ja seega polegi imestada, kui ta saab selles ametis jätkata. Keset Ukraina sõda pole vaja alliansi sisemist lehmakauplemist teemal, kellest võiks saada järgmine peasekretär. Võib arvata, et NATOs valitsevad ikkagi sisemised erimeelsused Ukraina sõja suhtes ja uue peasekretäri valimine tekitaks neid erimeelsusi vaid juurde.

NATO idatiiva tugevdamisega käib kenasti kokku Eesti otsus anda kaitseministeeriumile juurde 476 miljonit ja siseministeeriumile 86 miljonit eurot. Aastaks 2025 saab Eesti endale keskmaa-õhutõrje, mis arvestades Venemaa pommirünnakuid Ukraina tsiviilelanike vastu on loogiline ja ainuõige samm.

Lisaks meie inimeste julgeoleku tugevdamisele on Eesti valitsuse lisarahastusotsus tähtis ka diplomaatiliselt: Eesti saab jätkuvalt nii ­NATO-lt kui ka Euroopa Liidult nõuda nende organisatsioonide suuremat abi Ukrainale, sest meil endil on kodus asjad korras.

Kokku jõuavadki Eesti kaitsekulutused sisemajanduse kogutoodangust 2,5 protsendini. See protsent võiks veelgi kasvada ja seda on Postimees oma juhtkirjades ka rõhutanud, viidates miljardi euro vajadusele.

Lisaks NATO-le kohtus USA president Joe Biden eile Euroopa Liidu ja G7 liidritega. Oleme varem juba kirjutanud, et üksnes lääne ühtsuse demonstreerimisest praegu enam ei piisa, nüüd oleme olukorras, kus lääs peab Venemaa agressiooniga tegelemiseks astuma konkreetseid samme. Lääne demokraatliku kogukonna ühtsus peab olema uue Vene-poliitika väljatöötamise alus. Sõja edasine käik annab ilmselt vastuse, milline see poliitika täpselt välja nägema hakkab.