AK ⟩ Tõnu Tannberg: 1853. aastal puhkenud Krimmi sõda lõppes Venemaa kaotusega ja puudutas otseselt ka Eestit

Briti ja Prantsuse vägede maabumine Krimmis 1854. aasta septembris Illustratsioon: Félix-Joseph Barrias/Wikimedia Commons

Nikolai I oli veendunud, et teised riigid ei sekku, kui Venemaa alustab sõda Türgi vastu. Tegemist oli saatusliku valearvestusega. Venemaa kaotusega lõppenud Krimmi sõjast kirjutab akadeemik, Tartu Ülikooli Eesti ajaloo professor Tõnu Tannberg.

Napoleoni-järgse Euroopa üks suuremaid sõjalisi konflikte – Krimmi (Ida) sõda – sai alguse 1853. aastal vallandunud Vene-Türgi sõjast. Peagi kasvas see üle suurriikidevaheliseks konfliktiks, kus ühel pool oli Venemaa ning vastasleeris Türgi ning tema liitlastena sõtta astunud Inglismaa, Prantsusmaa ja Sardiinia.

Tähelepanuväärne on see, et ülemöödunud sajandi üks suuremaid sõdu on oma jälje jätnud ka meie ajalukku. Siinse kirjatöö sihiks ongi heita põgus ja valikuline pilk sellele sõjalisele konfliktile läbi meie enda ajaloo prisma.