Ott Pärna

FOTO: Erakogu

Arengufondi juhi Ott Pärna hinnangul võiks president Toomas Hendrik Ilves peatuda oma aastapäevakõnes kolmel teemal: Eesti maailmas pildile toomine, talendiarendus ja ühtsem valitsemine.

Küsimus, et millel võiks president oma seekordses vabariigi aastapäeva kõnes pikemalt peatuda, paneb mind mõtlema ennekõike sellele, et demokraatiaga on meil üksjagu asju siiski ka paigas. Ühelt poolt küsib president rahvalt sadat põhjust, miks on Eestis hea elada – teisalt jagavad inimesed riigipeaga meeleldi mõtteid, millele järjekordses aastapäevakõnes rõhku panna.

Britid nimetavad seda Suure Ühiskonna ideeks – riikide ees olevate väljakutsete suurus ei võimalda neid enam pelgalt kitsa kildkonnaga juhtida. Vaja on laiema kodanikkonna kaasamist, selle tarvis uudsete töö- ja organisatsioonivormide loomist jne.

Ka meie paljuräägitud talendid vajavad suurt ja avatud ühiskonda; konnatiigis nad pesitseda ei taha.

Kõnest ootaksin viiteid kolmele teemale, mida ma ennekõike oluliseks pean.

Esiteks, meil tuleb Eesti maailmas pildile saada – meie ühiskond, majandus, haridus jne peavad muutuma märgatavalt rahvusvahelisemaks, et riigina edukas olla ja omariiklus ka pikas perspektiivis säilitada. J. F. Kennedy’t parafraseerides – ärme küsi, mida maailm ja Euroopa Liit saavad meile anda, vaid hoopis seda, mida Eesti saab maailmale pakkuda.

Teiseks peame me saama korda oma inimvara teema. Ma töötan igapäevaselt Eestist maailma pürgivate start-up firmadega ja näen, kui lühike on meil heade spetsialistide ja maailma tundvate müügimeeste pink.

Me peame rääkima märksa rohkem pedagoogika tulevikust. Sellest, milliste 21. sajandi oskustega inimeste olemasolu on meile tähtis. Kuidas, kus ja kellega neid koolitada. Et õpetajad oskaks luua koolitunnis ainevahelisi seoseid, rikastada tehnoloogia abil õppeprotsessi jne.

Võib-olla vajavad meie ülikoolide kasvatusteaduskonnad pilootkoole, kus uusi haridusideid läbi testida. Ja isegi siis, kui me omaenda inimkapitali teema korda saame, vajame jätkuvalt välistalente, kes meie elu kogemuste ja kontaktidega rikastaksid ning riigi arengusse panustaksid.

Kolmandaks tõstan esile väljakutse valitsemisele. Me peame suutma murda riigiasutuste kui vasalliriikide vahelised piirid, et olla oma riigi investeeringutes täpsem ja efektiivsem ning saavutada tegevustega senisest palju suuremat mõju.

Kuidas siduda ühtseks tervikuks välisinvesteeringute, teadus- ja arendustegevuse, haridus- ja migratsioonipoliitika? Kuidas selliseid asutusteüleseid teemasid juhtida, kes vastutab, mis on eesmärgid jne.

Siia lisandub veel avaliku- ja erasektori koostöö korraldamise teema, sest väga paljud kaasaegsed ja komplekssed valdkonnad ei ole enam arendatavad pelgalt riigi või ettevõtete poolt. Olgu selleks siis heaolumajanduse, rohemajanduse vm globaalse kasvuala arendamine.

Postimees küsib täna erinevate valdkondade ekspertide ja arvamusliidrite arvamusi selle kohta, millistel probleemidel võiks president oma seekordses vabariigi aastapäeva kõnes pikemalt peatuda.