RAHVASTIK ⟩ Rivo Noorkõiv ja Mihkel Servinski: elanike koondumine sööb kestlikkust ääremaal

Maa on linna tagala. Kriisi korral läheb linlastel vaja alternatiivset elukohta, kus on võimalik ka ilma kaasaegsete mugavusteta toime tulla. Foto: Mihkel Maripuu

Riiklikus regionaalpoliitika programmis 2022–2026 on seatud sihiks, et Harjumaa elanike osatähtsus Eesti rahvaarvust kasvab 45,2 protsendilt 2020. aastal 46,4 protsendile aastaks 2022 ning kasv jätkub edaspidigi, kirjutavad regionaalarengu ekspert Rivo Noorkõiv ja statistika ekspert Mihkel Servinski.  

Võimalust rahvastiku Harjumaale koondumise pidurdamiseks programmis ette ei nähta: tõdetakse, et rahvaarv muutub piirkonniti eri kiirusega ning keskne teema on toimetulek kahanemisega. Kas sellise tulevikuperspektiiviga tuleb leppida või annaks siiski midagi ära teha?

Statistika kinnitab tõepoolest, et Tallinna, aga ka Tartu ja Pärnu linnastutes elanike arv kasvab. Ülejäänud Eestil tuleb seega toime tulla rahvastiku vähenemise ja vananemisega ning seda tõenäoliselt üsna pikal perioodil. Sellises olukorras tuleb ühtlasi küsida, millised on kirjeldatud rahvastiku ruumimustri tagajärjed riigi kui terviku arengule. Kas rahvastiku keskustesse koondumine võib tekitada olukorra, kus noorema põlvkonna pealekasvu kahanemise ja sellest tuleneva sündide arvu vähenemise tõttu pole äärealade kestlikkus enam võimalik? Vastuseid tuleb otsida ennekõike sündimuse statistikast.