ARVAMUS ⟩ Marcus Ehasoo: kas vaatamegi Ukrainas toimuvat pealt?

Eesti Õpilasesinduste Liidu endine juht ja praegune avaliku poliitika nõunik Marcus Ehasoo. Foto: Eero Vabamägi

Üle kahe nädala kestnud sõda võimaldab teha üldistusi ja järeldusi. Nii iseenda, teiste kui ka riikide ja valitsejate kohta. See pilt, mida me näeme, on viisakalt kirjeldatuna moraalne udu. Tegelikkuses aga totaalne moraalitus segatuna küünilisuse ja egoismiga. Patsutatakse üksteisele õlale hetkel, mil probleemi tegelik olemus on endiselt kirvena me kõigi pea kohal, kirjutab Eesti Õpilasesinduste Liidu endine juht ja praegune avaliku poliitika nõunik Marcus Ehasoo

On 26. veebruar. 30 000 eestimaalast on kogunenud Vabaduse väljakule, et mõista hukka sõjategevus Ukrainas ning toetada neid kangelasi, kes on valmis oma riigi eest sõtta minema ja vajadusel elu ohverdama. Nägime, et saame kodanikena üksteisele loota ja ka uhked olla: ei läinud päevagi, kui pandi püsti annetusliinid ja kogumiskohad, panustati nii aega kui ka raha. Kõik ühel eesmärgil: näidata üles jäägitut toetust Ukrainale ja aidata niivõrd, kuivõrd see on ühe rahva võimuses. Vast kõige paremini kirjeldab seda ühtsustunnet ka kõige mehisemate ja vaoshoitumate kommentaar sellest, kuidas vägisi tuleb pisar silma. Ja see ongi loomulik: ühest küljest näeme 21. sajandi räigeimaid sündmusi, teisalt oleme ühtsemad kui viimased 30 aastat.