JUHTKIRI ⟩ Sõjas tuleb julgelt ja kiirelt otsustada

Päeva karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

• Kremli sõjamasina seiskamiseks on just energiaembargo väga vajalik
• Majandus on juba praegu Venemaa ja lääne vahelise sõja teine rinne
• Siin peame ise püksirihma pingutades kogu jõu mängu panema

Kui gaasivarustus Venemaalt homme katkeks, tuleks Eestis kehtestada tarbimispiirangud. Kui vedelkütusevaru on Eestil 90 päeva jaoks, siis gaasivaru jätkub kaitstud tarbijatele vaid 30 päevaks.

Kui kõik vajalikud otsused kiirelt ära teha, oleks Eestis võimalik avada veeldatud maagaasi (LNG) terminal juba selle aasta lõpuks, rääkis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Timo Tatar eile riigikogu komisjonile. Maksma läheb see 300 miljonit eurot, kaaluda saab rendivõimalust.

Ühes on Kremli sõjaõigustajast pressiesindajal Dmitri Peskovil õigus: Vene energiakandjate embargo mõju Euroopa riikide majandusele on suur. Aga ta jätab ütlemata, mitu korda suurem on mõju Venemaale, mis tähendab, et Kremli sõjamasina seiskamiseks on just see samm väga vajalik.

Nafta ja maagaas moodustavad poole Venemaa ekspordist, kirjutab Erik Aru tänase lehe Fookuses. Sellest omakorda liigub väga suur osa Euroopa turule. Ja ehkki Euroopa on embargo korral haavatav, leiaksid rikkad riigid asendusvõimalusi, eriti nafta puhul.

Üks Fookuses vahendatud ekspertidest toob esile, et kütuseturul on uus osaline maailmas valitseva avaliku arvamuse näol. Ostjad vilistavad Vene nafta välja. Aga mis on Vene majanduse süda ja sümbol? See ju ongi üks suur lagunev bensiinijaam, ei muud.

Majandus on Venemaa ja lääne vahelise sõja teine rinne ning siin peame ise püksirihma pingutades kogu jõu mängu panema.

Gaasi puhul on alternatiivide küsimus küll keerulisem, kuid LNG-terminali investeerides looksime endale praktilise valmisoleku mitte tahta ka Vene gaasi. Sellises olukorras tuleb riikidel, sealhulgas Eestil, valmis olla inimeste energiakulude ajutiseks kompenseerimiseks.

Tavapäraselt toimiva turumajanduse tõed kukuvad sõjakoleduste puhul kokku. Majandus on juba praegu Venemaa ja lääne vahelise sõja teine rinne ning siin peame ise püksirihma pingutades kogu jõu mängu panema.

Pole kahtlust, et Vladimir Putin tahab võistelda selles, milles tema tugev on: tsiviilobjektide pommitamises, inimelude hävitamises ja laipade sõjaväljale maha jätmises. Kuid just sõda majanduspinnale viies astub läänemaailm sinna, kus meie oleme tugevad, aga Venemaa äärmiselt nõrk. Sellepärast tuleb sanktsioonide mõju alla neelata ja nendega julgelt edasi minna.

Eesti väljavaateid hinnates on hea, et oleme Vene-ohtu järjest selgemini mõistnud. Meie ekspordisõltuvus pole suur. Probleemiks on import, lisaks energiale tuleb uusi tarneahelaid otsida väetistele, puidutoodetele, metallile jm. Raske on igal juhul, sest erinevalt koroonakriisist tulevad nüüd inflatsioon ja hoop majanduskasvule käsikäes. Samuti peame toime tulema teadmata arvu sõjapõgenikega.

Riigikogu esimees Jüri Ratas lubab peatset lisaeelarvet, kus tuleb arvestada pagulasabi, energiaküsimuste, sisejulgeoleku ja riigikaitsega.

Postimees rõhutab taas, et kaitsekulud ei tohi jääda ootele ega muude probleemide varju. Sõja puhul pole aega kuude ja aastate kaupa riigieelarve strateegiat seada. Aega kaotades võib sõda meid enne kätte saada, pealegi lähevad soetused relvaturul päev-päevalt kallimaks.