:format(webp)/nginx/o/2022/03/21/14438740t1h7ac9.jpg)
Viimastel nädalatel on ajakirjanduses tihti võrreldud Putinit ja Hitlerit. Vladimir Putinit on korduvalt nimetatud «meie aja Hitleriks». Ehk on nii mõnigi näinud meemi, milles sulanduvad kokku Putini ja Hitleri portree, või teemaviidet #PutinHitler. Selle kõrval on sama võrdlust kasutanud ka paljud viljakad ajaloolased. Nii osutas näiteks briti sõjaajaloolane Robert Lyman oma kirjutises tervele hulgale õõvastavatele paralleelidele Putini ja Hitleri vahel (The Mirror, 24.02.2022), sama tegi kuulus Saksa ajaloolane Heinrich August Winkler, kes rõhutas siiski ka erinevusi (Die Zeit, 12.03.2022).
Järgnevalt ei taha ma neid võrdlusi korrata, vaid osutada paralleelile Adolf Hitlerile ustava «riigipiiskop» Ludwig Mülleri ning Putinile truu patriarh Kirilli vahel, isegi kui see paralleel võib olla nii mõnelegi kristlasele valus. On ju raske tunnistada, et mõni kristlik kirik võiks tegutseda sügavalt valesti ja olla ideoloogilise mõjutustöö läbi seotud süütud inimeste kannatuse, vere ja surmaga. Esmane reaktsioon on tihti eitus või probleemi pisendamine.