ARVAMUS ⟩ Kaimar Karu: anname integratsioonile uue võimaluse

Postimehe kolumnist Kaimar Karu Foto: Mihkel Maripuu

Eestisse saabuvad Ukraina sõjapõgenikud, kes kogu südamest sõja lõppu ootavad, et siis kodumaale naasta, on tekitanud meie jaoks vajaduse ning ühtlasi pakkunud võimaluse otsida uudseid lahendusi integratsiooni strateegia, taktika ja asjakorralduse parendamiseks. Arvestades meie olukorda integratsiooniga 30 iseseisvusaasta järel, on meil sellest palju võita, kirjutab kolumnist Kaimar Karu. 

Ukrainlased ei ole meile võõrad. Statistikaameti andmetel elab Eestis üle 27 000 ukrainlase. Ka lõviosa ehk ligi 15 000 Eestisse lühiajaliselt saabuvat võõrtöölist, keda mõni erakond Eesti jaoks ekslikult eksistentsiaalse riskina näeb, on Ukrainast (tihti teevad nad selliseid töid, mida meie inimesed ise mujal riikides tegemas käivad). Nad on eemal oma kodust ja perest, olles teinud teadliku valiku ohverdada isiklik heaolu perekonna parema tuleviku nimel. Enamasti on võõrsil tööl käivad pereliikmed mehed.

Enamik praegustest sõjapõgenikest on aga naised ja lapsed, kelle abikaasad, isad, pojad ja vennad Ukrainas oma elu hinnaga nende riigi iseseisvuse eest võitlevad. Need põgenikud ei ole tulnud Eestisse paremat elu otsima. Nad soovivad lihtsalt ellu jääda. Nad soovivad, et nende lapsed ellu jääkisid. Neil pole valikut. Putini jõhker sõda on nad kodust ilma jätnud ning keegi ei tea, kunas nad Ukrainasse tagasi pääsevad ning millises olukorras riigi nad uuesti üles ehitamiseks eest leiavad.